Eilses Virumaa Teatajas kirja pandud statistikaameti andmed rahvaarvust ja selle muutumisest Lääne-Virumaa linnades ja valdades ei klapi mitte kuidagi rahvastikuregistri andmetega.
Statistikaamet ajab vallajuhtidel juuksed püsti
6. mai 2016, 08:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Olukord on täiesti jabur,” lausus Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev. “Olin kohe täiesti ärritunud, kui statistikaameti numbreid nägin,” lisas ta.
Statistikaameti andmetel vähenes Sõmeru valla elanike arv eelmisel aastal 242 inimese võrra, rahvastikuregistri andmetel aga vaid 32 inimese võrra. “Meie tugineme oma tegemistes ikka rahvastikuregistri andmetele, ma ei tea, miks statistikaamet selliseid numbreid avaldab,” lausus Vassiljev, kes tuletas meelde vana ütlust väikestest ja suurtest valedest ning statistikast.
Ka Laekvere vallavanem Aarne Laas ei olnud rahul, sest statistikaameti andmetel kasvas valla elanike arv 55 inimese võrra, rahvastikuregister aga näitab, et eelmise aastaga jäi Laekveres elanikke 18 võrra vähemaks.
Rakvere linnas kasvas statistikaameti andmetel elanike arv 444 inimese võrra, rahvastikuregister näitab aga, et Rakveres on aastaga 191 inimest vähemaks jäänud. Samas erineb päris paljudel inimestel tema tegelik elukoht sellest, kuhu ta on n-ö sisse kirjutatud ehk rahvastikuregistrijärgsest elukohast. Inimeste tulumaks aga laekub omavalitsustele just rahvastikure-
gistri andmete, mitte tegeliku elukoha järgi.
Statistikaameti vanemanalüütiku Alis Tammuri sõnul tugineb rahvastiku statistika rahvaloendustele ja loendustevahelist perioodi arvutatakse registrisündmustega, et saada võimalikult täpselt tegelikkust kirjeldavaid tulemusi.
“Ei ole saladus, et rahvastikuregistris on palju inimesi, keda tegelikult Eestis enam ei ole,” sõnas Tammur.
Ta selgitas, et statistikaamet tegi viimase küsitluspõhise loenduse 2011. aastal, edasi minnakse üle registripõhisele loendusele, mis ei tähenda, et kasutatakse ainult rahvastikuregistrit, vaid et andmed saadakse erinevatest registritest, mille kaudu hinnatakse inimeste tegelikku viibimist Eestis.
“Seetõttu on täpsustatud rahvaarvu andmetes inimesed paigutatud nende registrijärgsesse elukohta, kuid mitte-Eesti-elanikuks on loetud kõik need, kes ei ole näidanud registrites aktiivsust paari aasta jooksul,” lisas ta.