8. mail alanud suurtükiväepataljoni reservõppekogunemine kulmineerus reedel polügoonil toimunud lahinglaskmistega, kus kuuest 122mm haubitsast anti 380 mürsuga tuld pea 10 kilomeetri kaugusel asuvate sihtmärkide pihta. Kokku võttis õppekogunemisest osa ligi 200 reservväelast.
„Esmakordselt rahuajal saime me lasta kaevikutest, mis raskendas meeste tööd, kuid samas tegi pilti palju reaalsemaks,“ iseloomustas lahinglaskmisi reservpataljoni ülem major Marko Tomentšuk ja lisas, et laskmistest võtsid osa ka USA suurtükiväelased kaasaegsete M777 haubitsatega, kes said vajalikke andmeid meie reservväelastest tulejuhtidelt. „Koostöö sujus ning nüüd oleme kindlad, et vajadusel saame teineteisele loota.“
„Tuli oli ülitäpne,“ raadiojaamast kõlav hääl pani pea kaks nädalat metsaelu nautinud suurtükiväepataljoni reservväelasi iseendale plaksutama.
„Meile on lubatud teatud raadius, kuhu mürsud sihtmärgialal maanduma peaksid, kuid tundub, et täna oleme pataljonina suurepärast tööd teinud,“ kiitis oma alluvaid tulepatareist, mõõdistajaid ning tulejuhte lipnik Karl Reinkubjas. Lääne-Virumaalt pärit noormehel on reservõppekogunemisel suur vastutus – tema on tulepatarei ülema abi. „Minu töö ei olnud väga keeruline, kuna kõik mehed on tublid olnud, eks tavapärasest rutiinist väljasaamine teeb meile ainult head.“
Tamsalu noormees nooremseersant Mathjas Veeremaa on temaga päri. „Õppusele tulin ootusärevusega, tahtsin vanu kaaslasi näha. Eesmärk sai täidetud,“ ütleb ta ning lisab, et vaatamata sellele, et meeskond on väga kirju – mõnel reservistil on ajateenistusest möödas juba pea kakskümmend aastat – tulid kunagi omandatud teadmised ja oskused kõigil kiiresti meelde.