Parteikomiteeks muutunud maavalitsuste aeg on läbi

, Lääne Viru maavanem aastatel 2004–2009
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Tamm.
Urmas Tamm. Foto: Arvet Mägi

Taasiseseisvuse veerandsaja aastaga on enamikule eestlastest selgeks saanud, millega tegelevad maksu-, pääste-, politsei- ja tarbijakaitseamet ning teised ametid. Sama ei saa öelda maavalitsuste kohta – rahvas polegi õieti aru saanud, millega need tegelevad, keda esindavad. Kui aru ei saa, siis tekib õigustatud küsimus, miks üldse maavalitsusi vaja on, kellele on need kasulikud.

Ajalukku vaadates näeb, et maavalitsustel on olnud täita üsnagi olulisi ülesandeid, seda eriti pöördelistel aegadel. Maavalitsused on kaasa aidanud omariikluse loomisel nii Eesti riigi algusaastail kui ka taasiseseisvumisel. Vabadussõja ajal aitas maavalitsus varustada sõjaväge toiduga. Viru maavalitsus tegeles näiteks elektri- ja turbatootmise korraldamisega. Maavalitsus on aidanud läbi viia maareformi nii vabariigi algusaastail kui ka iseseisvuse taastamise järel, olnud tegev teistegi reformide juures. Praeguseks on aga reformid sisuliselt lõppenud. Aastate taha jääb aeg, mil maavalitsustest lahutati keskkonna- ja päästeteenistus.

Ülesannete kokkutõmbamine peegeldub maavalitsuse osakondade liitmises: enam ei ole eraldi sotsiaal- ega haridusosakonda, vaid on moodustatud üks osakond. Maavalitsus tegeleb abielude registreerimisega, mis perekonnaseisuaktide büroode kaotamise järel maavalitsusele üle tuli, kuid mida saaksid teha ka notarid. Praegu on veel maavalitsuse korraldada ühistransport, kuid see läheb peagi maanteeameti alla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles