Taasiseseisvuse veerandsaja aastaga on enamikule eestlastest selgeks saanud, millega tegelevad maksu-, pääste-, politsei- ja tarbijakaitseamet ning teised ametid. Sama ei saa öelda maavalitsuste kohta – rahvas polegi õieti aru saanud, millega need tegelevad, keda esindavad. Kui aru ei saa, siis tekib õigustatud küsimus, miks üldse maavalitsusi vaja on, kellele on need kasulikud.
Tellijale
Parteikomiteeks muutunud maavalitsuste aeg on läbi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajalukku vaadates näeb, et maavalitsustel on olnud täita üsnagi olulisi ülesandeid, seda eriti pöördelistel aegadel. Maavalitsused on kaasa aidanud omariikluse loomisel nii Eesti riigi algusaastail kui ka taasiseseisvumisel. Vabadussõja ajal aitas maavalitsus varustada sõjaväge toiduga. Viru maavalitsus tegeles näiteks elektri- ja turbatootmise korraldamisega. Maavalitsus on aidanud läbi viia maareformi nii vabariigi algusaastail kui ka iseseisvuse taastamise järel, olnud tegev teistegi reformide juures. Praeguseks on aga reformid sisuliselt lõppenud. Aastate taha jääb aeg, mil maavalitsustest lahutati keskkonna- ja päästeteenistus.