“Me räägime lõhe harjumuspärastest elupaikadest ja unustame ära inimese harjumuspärased elupaigad,” pahandas Kunda linnapea Kaido Veski Kunda Nordic Tsemendi XXIX keskkonnapäeval.
Ametnike jäikus seab kalad inimestest kõrgemale
26. mai 2016, 08:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaido Veski sõnul häiribki teda kõige rohkem ametnike jäikus, sest valmisolek koostööks ja kompromissideks on igal asjaosalisel olemas. Ometi on aktsiaseltsi Generaator keskkonnamõjude hindamise aruanne hüdroelektrijaama rajamiseks ajaloolise elektrijaama paisule menetluses olnud juba kuus aastat ja lahendust ei paista.
ASi Generaator juhataja Jan Niilo ütles, et ettevõte ei ole nõus keskkonnaametilt saadud keelava otsuse ega keskkonnamõjude hindamise lõpetamisega ning on otsuse edasi kaevanud.
Maanteesilla all asuval paisul oleva IMG Energy hüdroelektrijaama omanik Ardo Ojasalu aga avaldas arvamust, et kogu protsessi liigutatakse valesti. “Tuleks läheneda Kunda jõele vähemalt kõikide paisude osas tervikuna, mitte püüda asja jupikaupa teha, vaja on terviklahendust,” ütles Ojasalu. Tema häält ei tahtvat aga keegi kuulda võtta.
Keskkonnaameti Viru regiooni juhataja Jaak Jürgensoni sõnul peab amet lähtuma oma tegevuses seadustest. “Tänane veeseadus sätestab väga selgelt, et meie veekogud peavad olema heas seisus. Kunda jõgi paraku heas seisus ei ole – vee kvaliteediga on küll asjad korras, aga probleemiks on kalade liikumine ja elupaikade olemasolu,” kõneles Jürgenson.
Ta selgitas, et Generaatori keskkonnamõjude hindamise aruanne on kahel korral tagasi lükatud, et otsus saaks parim võimalik.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin rääkis, et Eestis on 12 lõhejõge ja Kunda on üks kolmest veel säilinud loodusliku populatsiooniga lõhejõest. “Samas on paisude tõttu kasutusel vaevalt kümnendik jõe tegelikust potentsiaalist,” sõnas ta. Märtin lisas, et vaja on saavutada Natura 2000 programmiga seatud eesmärgid ning tagada kalade läbipääs kudealadele ja taastada nende elupaigad. Selleks tuleb aga lõpetada elektrienergia tootmine ja paisud lammutada.
“Ei ole õiglane, et parandame kalavarude olukorda kaluritele kitsendusi seades ja väljapüüki piirates,” lausus Kaire Märtin. Tema hinnangul avardaks lõhe naasmine Kunda jõkke oluliselt piirkonna turismipotentsiaali.
Muinsuskaitseameti ehitusmälestiste peainspektor Triin Talk ütles, et veeseadus on praegu muutmisel ning meil on taas liiga rangelt Euroopa Liidu nõudmisi järgitud. “Euroopa Komisjoni seisukoht on, et kui jõgi on ajalooliselt muundatud, ei pea direktiivi kaladele läbipääsu tagamisest niivõrd resoluutselt järgima,” lausus Talk. Veeseaduse muutmise algatas aga õiguskantsler, kes Talgi sõnul leidis, et kalade õiguste eelistamine kõigele muule on vastuolus põhiseadusega.
Muinsuskaitseamet on keskkonnaametile ajaloolise hüdroelektrijaama paisule kalapääsu rajamisel vastu tulnud. Kui algselt oli muinsuskaitseamet päri kalalifti ehitusega, siis nüüd on amet nõus ka kamberkalapääsu rajamisega. Keskkonnaamet on aga leidnud üha uusi põhjusi, miks keskkonnamõjude hindamise aruanne tagasi lükata.
Ardo Ojasalu sõnul jõuame lahenduste otsimisega varsti sellesse punkti, et mõistlikum on püüda kala jõe suudmes kinni, panna ta tsisternautosse, vedada paisudest ülespoole kudema ning pärast jälle tagasi. “See tuleb lihtsalt odavam kui kalapääsude ehitamine ja nende ülalpidamine,” märkis ta.
Triin Talk rääkis, et 12 Eesti lõhejõel on 16 muinsuskaitsealust paisu. “Enamikul on kalapääsud rajatud või vähemalt lahendus leitud, on kummaline, et Kundas asjad ei liigu,” lausus muinsuskaitsja.