Aeg-ajalt pöörduvad tarbijakaitseametisse tarbijad, kes on taotlenud laenu ja maksnud selle eest tasu, kuid laenu pole saanud. Petta võib saada ka investeerimispakkumistega. Tihtipeale võib kahjusumma küündida tuhandetesse eurodesse.
Kersti Kurval: petta võib saada nii raha laenates kui ka investeerides
26. mai 2016, 15:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks said eelmise aasta teisel poolel paljud tarbijad mobiiltelefonidele sõnumi, milles kutsuti kodulehe megalaenud.ee kaudu laenu taotlema. Tarbijakaitseametisse pöördunud inimeste kogemusel võis laenusoovija ilma jääda nii registreerimistasust kui ka loodetud laenust, mistõttu soovitas amet reklaamile mitte reageerida. Teise näitena võib tuua juhtumi, kus ametisse pöördus tarbija, kes taotles laenu Beninist. Laenu taotlemise eest nõuti tasu. Inimene maksiski enam kui 200 eurot, et väidetavat laenu saada, aga laen jäi saamata.
Tarbijakaitseamet juhib tähelepanu, et ka investeerimisvõimaluste pakkumiste puhul tasub olla tähelepanelik. Viimasel ajal on ametile tulnud signaale „soodsate“ investeerimisvõimaluste kasutamise kohta, mil pärast investeerimist selgub, et tarbija on oma investeeringu kaotanud või ei ole raha ühel või teisel põhjusel võimalik kätte saada. Eeskätt on tegemist võõrkeelsete veebilehtedega, mille kaudu tarbija investeerib kokkulepitud summa, hiljem aga selgub, et inimene on raha kaotanud.
Alles hiljuti pöördus tarbijakaitseametisse inimene, kes oli kasutanud talle pakutud välismaist investeerimisvõimalust. Seejuures on märkimisväärne, et tarbija ise kirjeldas ennast kui ettevaatlikku ja rahaga konservatiivselt ümber käivat inimest. Talle lubati, et telefoni teel aitab teda otsuste tegemisel ettevõtte kõige mainekam nõustaja. Seepeale jäi tarbija nõusse ja tegi endale ettevõtte kodulehel kasutajakonto. Peagi võttis lubatud nõustaja tarbijaga ühendust. Kuuldes, et tarbija soovib investeerida vaid paarsada eurot, selgitas nõustaja, et tegemist on soodsa pakkumisega ja paarisaja eurone investeering ei ole piisav. Vestluse tulemusel otsustas tarbija investeerida viis tuhat eurot. Paar päeva hiljem selgus, et tegemist polnud lubatud soodsa võimalusega ja tarbija kaotas kogu investeeringu.
Lisaks laekub ametile aeg-ajalt vihjeid laenupakkumiste kohta ka võõrkeelsetel veebilehtedel ja Facebookis. Tihtilugu täiendaval uurimisel selgub, et laenu pakkujaks on välismaal asuv ettevõte või eraisik. Kuna sellised vaidlused ei kuulu tarbijakaitseameti juures tegutseva tarbijavaidluste komisjoni pädevusse, on tõenäoline, et nende lahendamine on keerukam ja aeganõudvam ega pruugi soovitud tulemust tuua.
Piiriüleste vaidluste korral on võimalik pöörduda tarbijakaitseameti juurde loodud Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse poole, kelle peamiseks ülesandeks on lahendada piiriüleseid tarbijakaebusi. Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse poole saavad pöörduda Eesti tarbijad, kellel on küsimusi või probleeme seoses teistest EL liikmeriikidest sooritatud ostudega. Pettuse või kelmuse kahtlusest tuleks teavitada politseid. Kelmusega on tegemist juhul, kui teisele isikule luuakse teadvalt ebaõige ettekujutus varalise kasu saamise eesmärgil ja sellega tekitatakse teisele isikule varaline kahju. Süüteokoosseisu olemasolu kindlaks tegemiseks on vaja vaadelda igat iseseisvat juhtumit eraldi.
Tarbijatel tasub meeles pidada, et oluline on teha laenupakkujate suhtes hoolikat eeltööd, ja selgitada välja, kellega tegu on. Muuhulgas tuleb tähelepanu pöörata sellele, kas tegemist on ettevõtte või eraisikuga. Kui laenupakkuja isik jääb selgusetuks, on kahtlust äratav või peab tarbija enne lepingu sõlmimist mingi tasu maksma, tuleks olla ettevaatlik, sest selline pakkumine võib viidata pettusele. Tarbijakaitseamet palub enne tarbijakrediiti või reklaamitud soodsat investeerimisvõimalust kasutama asumist olla äärmiselt tähelepanelik ning kahtluste korral mitte kergekäeliselt tehingusse astuda.