Riigi politseijuhil lasub aegunud kuritegu

Elmar Vaher. Foto: Peeter Langovits/Postimees

​Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher tunnistas eelmisel nädalal maavalitsuses rahvaga kohtudes, et tal lasub aegunud kuritegu.

See tuli jutuks, kui küsiti, kas Vene-Eesti piir peab. Vaher vastas, et peab, ja meenutas, et 1990ndate alguses osales ta Võrumaal orienteerumisvõistlusel. Siis ei olnud piir võsast puhtaks tehtud, nagu on nüüd. Jooksis siis tulevane politseijuht seal Võrumaa metsades ja eksis ära. Eemalt märkas Vaher üht memme põllulapil askeldamas. Samuti nägi ta majakest, mille aknaraamid olid siniseks võõbatud.

Memmega vesteldes sai Vaherile ruttu selgeks, et ta on illegaalina üle riigipiiri tulnud, mis on kuritegu. Ta uuris siis  memmelt, kuspool Eesti asub. “See oli mu elu kõige kiirem jooks,” meenutas riigi politseijuht toonast tagasiteed.

Elmar Vaheri tõi maavalitsusse rahvaga kohtuma riigikogu saadik Valdo Randpere. Tema sõnul oli eelmisest kohtumisest jäänud kõrva kaks teemat: tervishoid ja korrakaitse. Randpere sõnul ta ühtegi arsti ei tunne, küll aga on tuttav politseijuhiga.

Elmar Vaher andiski ülevaate korrakaitsest riigis tervikuna ja maakonnas. Probleemidest rääkides viitas Vaher asjaolule, et kui politseil ei lasuks asjatut lisatööd, saaks turvalisust veelgi tõsta.

Ta tõi näiteks liiklusõnnetused, milles vigastatuid pole ja materiaalne kahju on samuti väike, kuid osapooled ei jõua süüdlase suhtes kokkuleppele. Siis kutsutakse politsei asja lahendama.

Politsei kulutab sellistele väljakutsetele 4 miljonit eurot aastas. Selle rahaga saaks panna tööle 20 lisapatrulli ja see aitaks oluliselt vähendada liiklussurmade arvu. 

Teadlased on välja arvutanud, et liikluses hukkunud 17–55aastane inimene läheb Eesti riigile maksma 1,3 miljonit eurot. “Seega tasuksid lisapatrullid juba majanduslikult ära,” sõnas Vaher.

Politseijuhi andmetel vurab Eestimaa teedel keskmiselt 

5000-6000 roolijoodikut. Seepärast jätkab politsei edaspidigi nende püüdmist.

Randpere viitas riigikogus läbi kukkunud seadusele, millega oleks trahvimäära kahekordistatud. Vaher vastas, et politsei pooldab teatud tegude puhul karistusena trahve, samas liiklusrikkumiste puhul usuvad korrakaitsjad psühholoogilisse ravisse, mida on paar aastat Lõuna-Eestis rakendatud. Nimelt võib liiklusrikkuja seal valida, kas talle määratakse karistus või saadetakse ta psühholoogilisele ravile. Viimane kätkeb endas mitmesuguseid protseduure alates viinaravist ja lõpetades vestlustega psühholoogi juures. Vaheri andmetel on see meetod andnud häid tulemusi.