Kaemus: “Oona ja Salinger”, Frederic Beigbeder

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Oona ja Salinger”, Frederic Beigbeder
“Oona ja Salinger”, Frederic Beigbeder Foto: Internet

Võib juhtuda nii, et kohtuvad kaks noort inimest, nende vahel tekib säde, millest sünnib üürike, vaid aasta jagu kestev suhe, kuid sellest räägitakse veel seitsekümmend aastat hiljemgi. Miks? Mille poolest erineb see suhe miljonitest teistest, mis üle ilma muudkui alguse saavad ja hääbuvad?

Aga selle poolest, et need kaks inimest, kellest kõneleb jutuks olev raamat, on Jerome David Salinger ja Oona O’Neill. Esimest teame hästi: kui ta oleks kirjutanud ka ainult “Kuristiku rukkis”, poleks tal maailmakuulsuseks rohkem vaja olnudki. Oona sai oma nime isalt, tuntud ameerika näitekirjanikult Eugene O’Neillilt.

Nad kohtusid, kui Oona oli 15, Salinger 21. Oona oli seltskonnatäht, Miss Trendikas Ööklubi. Jerryt võiks kirjeldada kui tagasihoidlikku, sõnakehva, ent kirglikku noormeest. Frederic Beigbeder, prantsuse kirjanik ja kirjanduskriitik, kirjutab nende suhtest haarava loo, kauni ja väga emotsionaalse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles