Võib juhtuda nii, et kohtuvad kaks noort inimest, nende vahel tekib säde, millest sünnib üürike, vaid aasta jagu kestev suhe, kuid sellest räägitakse veel seitsekümmend aastat hiljemgi. Miks? Mille poolest erineb see suhe miljonitest teistest, mis üle ilma muudkui alguse saavad ja hääbuvad?
Tellijale
Kaemus: “Oona ja Salinger”, Frederic Beigbeder
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aga selle poolest, et need kaks inimest, kellest kõneleb jutuks olev raamat, on Jerome David Salinger ja Oona O’Neill. Esimest teame hästi: kui ta oleks kirjutanud ka ainult “Kuristiku rukkis”, poleks tal maailmakuulsuseks rohkem vaja olnudki. Oona sai oma nime isalt, tuntud ameerika näitekirjanikult Eugene O’Neillilt.