Raamatuga läbi Euroopa

Raamatuga läbi Euroopa. Foto: 2 X shutterstock, montaaž

Käes on suur reisimise aeg, aga igale poole ei jõua. Sellepärast võtsin kätte ja tegin ära kirjandusliku eksperimendi: kas suudan raamatute toel läbida kõik Euroopa Liidu riigid võrkkiigest tõusmata.

Rännakuks panin paika ranged reeglid: teos peab olema eesti keelde tõlgitud, autor peab olema pärit EL liikmesriigist (või siis teose kirjutamise ajal seal elanud). Žanri asjus jätsin endale aga vabad käed. Ja õigesti tegin, sest eksperimendipaat pidi õige mitu korda liiva jooksma. Selgus, et kuigi raamatuid on kõik kohad täis, on mõne riigi kirjandust maakeeles pea võimatu saada ja mitmel korral pidin lausa sohki tegema, et riigi peale ristike kirja saada.

1. Austria
   Daniel Glattauer “Hea põhjatuule vastu”.
   Glattauer on kodu- ja välismaal nii populaarne, et raamatust on vändatud film. Algab justkui naistekas, siis aga tunned ikka Viini kohvikute hõngu, kus on täpselt niipalju aega, et jõuad oma melanži ära juua ja veel teisegi tellida.
    
2. Belgia
   Amelie Northomb “Jumala lapsepõlv”,
   Georges Simenon “Peeter Lätlane”.
   Kas teadsite, et maailmakuulus komissar Maigret uuris siin oma esimese juhtumi käigus Eesti juurtega petturi mõrva Pariisis?
    
3. Bulgaaria
   Elias Canetti “Pimestus”.
   See valik sündis küll patuga pooleks, kuna suurema osa elust kirjutas autor välismaal elades saksa keeles.
   Pavel Vežinov  “Sillutamata tänav”.
    
4. Hispaania
   Carlos Ruiz Zafón “Tuule vari”.
   Barcelona kirjanik ühendab seikluse, põnevuse ja armastusliini sellisel lihtsal viisil, et hinges hakkab hirmsat moodi kriipima. Autori keel on lihtsalt niivõrd mahlane, et on võimatu Barcelona maitset sirelite all lugedes mitte tunda.
    
5. Horvaatia
   Horvaatia kirjandus on meieni jõudnud eelkõige Miro Gavrani hiljutise lavastusega “Kõik naistest” Endla teatris. Riigi kohta saab lugeda Sigrid Suu-Peica raamatust “Minu Horvaatia”.
    
6. Iirimaa
   Bram Stoker “Dracula”.
    
7. Itaalia
   Paolo Giordano “Algarvude üksildus”.
   Noore itaalia kirjaniku poeetiline armastuslugu kahest autistliku kalduvusega noorest. Kellele lüürika ei istu ning kes tahaks midagi naturalistlikumat, võib pöörduda vana itaalia kirjaniku Casanova poole – ta on kirjutanud väga-väga pika biograafia, mille üheks motoks on, et lollidelt tulebki raha ära võtta.
    
8. Kreeka
   Nikos Kazantzakis “Alexis Zorbas”
   Raamatus kohtuvad meie mõistes talupoeg ja intellektuaal. Teos põhineb tõestisündinud lool. See on üks huvitavamaid raamatuid elujaatusest.
    
9. Küpros (2004)
   Lawrence George Durrell “Aleksandria kvartett” (inglise keeles).
   Ai-ai, Küproselt pärit ja eesti keelde tõlgitud kirjanikku on üsna raske leida. Durrell (mitte segamini ajada loomakirjaniku Gerald Durrelliga, kes Korfu saarel elas. Asja teeb veel segasemaks, et Lawrence ise kirjutas samuti Korfust reisiraamatu) veetis pikalt Küprosel aega ning talle terendas ka Nobeli preemia. Raamatuid eesti keeles saada pole.
    
10. Leedu
    Jurga Ivanauskaitė “Nõid ja vihm”.
    Noorelt surnud Leedu kirjanik oli tulihingeline Tiibeti vabaduse eest võitleja ning konventsioonidest suurt ei pidanud. Kui “Nõid ja vihm” Leedus ilmus, pääses valla vaata et kaurkenderlik skandaal. Olevat hirmus pornograafiline teine. Tegelikult on tegu ikka naiste jõust ja kannatustest rääkiva raamatuga, skandaali ei paista kuskilt.
     
11. Luksemburg
    Luksemburgi kirjandusega on meie keeles samuti kurvad lood, pole eriti tõlgitud. Kuna riik jääb keeleliselt-kultuuriliselt Prantsusmaa ja Saksamaa vahele, siis kirjutatakse kord ühes, kord teises keeles. Üks põnev autor on Guy Helminger, aga et tema loomingut maakeeles pole, lugesin pettuse korras eesti oma autorit: Helgi Erilaiu teost “Aja jälg kivis. Belgia, Holland, Luxemburg”.
     
12. Läti
    Kristīne Želve “Juukselõikaja-tüdruk”.
    Üsna noor lõunanaabrist autor kirjeldab kultuuriinimeste elu 20. sajandi lõpupoole, mil juhtus nii palju, et seda saab edasi anda ikka groteski kaudu.
     
13. Madalmaad
    Arthur Valentijn Japin “Suur maailm”.
    Hollandi kirjandus on tegelikult üllatavalt suur ja võimas. Hollandist on ju pärit ka säärased mõttehiiglased nagu Erasmus (Rotterdamist) ja Baruch Spinoza. “Suur maailm” sobib suvelugemiseks oma vormi poolest: on teine lühike Loomingu Raamatukogu teos liliputtidest teise maailmasõja päevil.
     
14. Malta
    Saareriigi loomet pole kuigi heldelt eesti keelde tõlgitud. Huvitav fakt: näib, et paljud sealsed kirjanikud on mingitpidi usulise tegevusega seotud. Kes on piiskop, kes jesuiit, kes vaatab niisama jumala poole. Sekulaarsemat sorti mees näib olevat Frans Sammut, kuid tedagi pole eestindatud. Euroopas rohkelt võidupärgi kogunud Immanuel Mifsud on kirjutanud põnevana tunduva teose “Isa (ja poja) nimel”, mis on inglise keeles täiesti olemas. Andsin alla ja lugesin hoopis läbi mereröövlite ajaloo. Lisaks sellele, et seal tegutses Malta ordu, armastasid saart palavalt ka piraadid.
     
15. Poola
    Andrzej Sapkowski “Ettemääratuse mõõk”.
    Selles suurriigis, mis oleks sõdadevahelisel ajal äärepealt Baltikumiga vennalikus paktis ühinenud, on kirjanikke jalaga segada. Fantaasiakirjanik on oma sarjad kirjutanud suuremalt jaolt 90ndatel, aga maailm hakkab teda alles nüüd avastama ja tema peategelastest filme ja arvutimänge looma.
     
16. Portugal
    Päris kultuuriinimesed võivad proovida Jose Eduardo Agalusa “Mineviku müüjat”: õige pisikeste, leheküljeliste lugude kogumikku, mis lähevad võrkkiiges ludinal ... Ainult korduma hakkavad need motiivid. Kes aga tahaks midagi muud, võib lugeda meie päris oma portugallast: João Lopes Marques’ raamatut “Minu ilus eksiil Eestis”.
     
17. Prantsusmaa
    Antoine Saint-Exupéry “Väike prints”.
     
18. Rootsi
    Astrid Lindgreni ja heade kriminullide maa. See on tõesti maailmakirjanduses huvitav nähtus, et mida põhja poole (geograafiliselt), seda enam hakkab krimikirjandust tulema. Ja tundub, et mida koledam ilm, seda mõnusam on ette kujutada teiste inimeste piinarikast hävingut. Siia sobitub ka Stieg Larssoni “Lohetätoveeringuga tüdruk”. Samas armastavad põhjamaalased kangesti lüürikat ja loodust – võta siis nüüd kinni.
     
19. Rumeenia
    Päris värskelt on Eestis ilmunud Norman Manea “Huligaani tagasitulek” – pooleldi autobiograafiline lugu sellest, kuidas minategelane igasugu vintsutusi läbi tehes tõotatud Ameerikamaale jõuab.
     
20. Saksamaa
    Juli Zeh “Kotkad ja inglid”.
    Noorema põlve saksa kirjaniku päris esimene teos, mis tõi talle ka võimsa läbimurde. Peategelaseks on jurist, kellel kõik justkui olemas oleks, aga siis tuleb mängu naine ... Raamat on nii hea, et seda pisut noorsooromaanilikku teost loevad iseäranis suure mõnuga keskeakriisis saksa mehed.
     
21. Slovakkia
    Sellest kaunist riigist pole samuti kuigi palju palukesi eestlase lugemislauale pudenenud. Üks varasemaid eestindatud jutte on Loomingu Raamatukogus ilmunud Peter Karvaši “Kesköö-missa”.
     
22. Sloveenia
    Eesti keeles esindab sloveene mulle teadaolevalt vaid Ciril Kosmači “Ballaad pasunast ja pilvest”. Kel võõrad keeled suus, võib lugeda rohkelt pärjatud noore naiskirjaniku Gabriela Babniku raamatut “Dry Season”.
     
23. Soome
    Juhani Aho “Üksi”,
    Arto Paasilinna “Jänese aasta”.
    Põhjanaabrite kirjandus on eestlaste omaga üsna sarnane, mingi must masendus hiilib alati nurkadest ligi. Kuid kui see kõrvale jätta, armastavad soomlased kangesti absurdihuumorit ja “Jänese aasta” on selle üks ehedamaid ja lõbusamaid näiteid.
     
24. Taani
    Hans Christian Anderseni muinasjutud on muhe suvine lugemine. Kummaline, kuidas teadvus mängib: see, mida lapsena sai üks ühele võetud ja mis tundus lihtne ja armas, on kogemuse lisandumisega muutunud vaat et õudusjutuks. Andersen näib olevat olnud üks ütlemata irooniline mees.
     
25. Tšehhi
    Vladimír Macura “Bonne”
    Raamatust võib lugeda selle mehe mõtteid, kes kangesti ise eesti keelt armastas ja eesti raamatuid tšehhi keelde ümber pani.
    Miloslav Stingl “Indiaanlased ilma tomahookideta”
    Raamat, mida omal ajal pidi pea iga koolilaps lugema. Autori elu on muide vähemalt sama huvitav kui tema raamatud. Etnoloogist maailmarändur liigitub kirjanike seas üsna haruldasse “seiklejate” kihti.
    Et mitte nimetada vahvat sõdurit Švejki.
     
26. Ungari
    Emil Kolozsvári Grandpierre “Imeflööt”,
    Géza Gárdonyi “Egeri tähed” – Ungari oma “Tasuja”.
     
27. Ühendkuningriik
    Kuna inglise keelest on mugav tõlkida, ei tule brittide teostest raamaturiiulil puudust. Et suvel lugemisega suurt pingutust vast ette võtta ei viitsita, võiks üle lugeda krimikirjanduse klassikud Agatha Christie’ ja Arthur Conan Doyle’i. Mõlemad olid nii viljakad kirjanikud, et ikka võib leida mõne jutu, mis veel läbi loetud pole. Esimene neist kasutas muuseas oma krimivõimeid ka praktikas. Räägitakse, et kui mees Agatha Christiet pettis, lavastas naine oma kadumise. Arvati, et mees on kirjaniku tapnud ja abikaasa pidi üsna pikalt politseis oma süütust tõendamas käima, enne kui naine uuesti välja ilmus. Teisisõnu, Christie on praeguse USA menuromaani “Kadunud” naispeategelase prototüüp – aga see on juba teine jutt.