Lennuvälja piirkonnast saab võimas tööstusala

Liina Laks
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere lennuvälja tööstusala.
Rakvere lennuvälja tööstusala. Foto: eskiis

Rakvere lennuväljal, kus eelmisel aastal maandus 54 lennukit, käib hoogne arendustegevus. Teisipäeval kohtusid Lennuvälja tööstusala kruntide omanikud-arendajad Rakvere abilinnapea Rainer Miltopiga, et rääkida tööstuspiirkonna arengusuundadest.

Praegu tegutsevad tööstusalal JELD-WEN, Plastdetail, profiilplekki tootev firma, mitu autoremondiga seotud ettevõtet, kuid arendajate ring on laiem. Õige mitu neist, kelle hulgas ka logistikaettevõte OÜ Tarvas Invest, soovivad üsna pea tegevust laiendada ja ehitusega algust teha. Planeerimine ja kooskõlastamine on mitmel ettevõtjal veel pooleli, mistõttu on täpsematest kavadest vara rääkida.

Kiirelt tegutsema sunnivad neid aga lepingutingimused. Lennuvälja ümber asuvad krundid müüb linn küll üliodavalt – 5 senti ruutmeeter –, kuid tingimusel, et neile tulevad ettevõtted. “18 kuuga peab ettevõte saama ehitusloa, 48 kuuga kasutusloa,” selgitas Rainer Miltop. Kui ajalimiiti ületatakse, läheb krunt linna omandisse tagasi. Niimoodi on praeguseks juhtunud nelja krundiga. “Kahju on, aga midagi pole teha – arendajad ei ole saanud investoritega kaubale või on mingil muul põhjusel plaanide elluviimine ebaõnnestunud,” rääkis abilinnapea. Linnale tagasi läinud krundid pannakse uuesti avalikule enampakkumisele.

Pikalt ei luba linn krunte tühjalt käes hoida ka seetõttu, et vältida nendega spekuleerimist. “Meile on esmajärjekorras tähtis, et linn areneks, et siia tuleksid ettevõtted, kes töökohti looks,” selgitas abilinnapea ja lisas, et linn püüab igati arendajatele vastu tulla. Miltopi sõnul on ta aastate jooksul näinud, kuidas teinekord kõige absurdsemate asjade taha takerdutakse. Miltop tõi näite firma kohta, mis tahtis Rakverre kolida. Kõik sobis, leping oli peaaegu paberil, aga siis selgus, et riigile kuuluv elektriettevõte nõudnuks liitumise eest suurema kuuekohalise summa, kuigi vahemaa säärast hinda ei õigustanuks. Kaup jäigi katki. Samas käisid läbirääkimised 400 töökohaga ettevõtte toomiseks Rakverre, sedakorda Hiinast, kuid siin sai takistuseks töökäte puudus.

Head kogemust linnaga suhtlemisel nimetas Plastdetaili omanik Arti Prees, üks esimesi ettevõtjaid, kes tööstusalale kolis. Toona leppis linn kokku Rakvere Soojusega, et tööstusparki torustik ehitada.

Ettevõtjatel oli linnale ka ettepanekuid, kuidas ala paremini tööle panna. Nii rääkisid Ulvar Kapper ja Marko Känd, et plaanitav viadukt ei oleks piirkonna jaoks parim valik. Põhjenduseks toodi, et sealsamas lähedal on ju elamumaaks kavandatud krundid ning viadukti tulek rikuks ära vaikse elamise – ja lõikaks tööstusala ettevõtted liiklusest ära. Kuigi viadukti rajamise eesmärk oleks just liikluse linnasüdamest eemale juhtimine, leidsid lõunale kogunenud ettevõtjad, et saavutataks hoopis vastupidine. Toll on ikka linnas – ja mitu ettevõtjat tegid ettepaneku, et viidagu pigem toll Lennuvälja tööstusalale: see avaldaks liiklusele palju paremat mõju ning kujuneks viadukti ehitusest tunduvalt soodsamaks lahenduseks.

Rainer Miltop rääkis, et Rakvere eesmärk on pikemas perspektiivis kesklinn rekavabaks saada. Tõenäoliselt võiks seda teha sissesõidulubade tasustamise kaudu. Et see ettevõtlust ei kurnaks, tegi ta ettepaneku rajada linna serva logistikakeskus: sel juhul oleks võimalik suurte rekade pealt kaup väiksematele sõidukitele ümber laadida. “Sellest ideest võidaksid nii ettevõtjad kui ka linnatänavad,” ütles Miltop ja lisas, et kui on soov idee teoks teha, siis krunte Lennuvälja alal veel on.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles