Tõukeratas pakub kehale korralikku koormust ja hingele sõidulusti

Tõukerattal kihutamine kisub suunurgad iseenesest üles. Sellega on linnavahel oluliselt mugavam manööverdada kui jalgrattaga. Foto: Marianne Loorents

Tõukerattasõit ei pea olema vaid laste lõbu. Rattapoodidest leiab täiskasvanugi erilise ilusa mugava sõiduvahendi, millega muretult linna vahel vurada või trennigi teha.

Rakvere rattapoodides on tõukerattaid seinast seina: kolmerattalised mudilastele, trikirattad, milleta 12aastased poisid elu ettegi ei kujutaks, ja tänavasõidurattad, millega lähemalt tutvust tegin.

Riho Lüüsile kuuluvast rattapoest Rix-Ratas võtsin proovida kaks sõiduvahendit.

26tollise esirattaga valge iludusega sai korraliku hoo üles. 249 eurot maksval vahva korviga tõukerattal kujutaks isegi kübarat ja kleiti kandvat daami ette.

Tegin parklas mitu-mitu tiiru, katsetasin pidureid ja proovisin tõugata kord ühe, siis teise jalaga. Igati mugav. Suurema jalanumbri puhul võib küllaltki kitsas astmelaud probleeme tekitada. Jalga vahetades pidi arvestama, et mõlemad jalad korraga hästi lauale ei mahu. See-eest oli sellel liivapaberilaadne kleeps – grip –, mis ka vihmase ilmaga hästi jalatsi tallaga haakub.

Pidurid töötasid nagu jalgrattal. Selle tõukeratta suurem vend, punane 28tollise esirattaga sportversioon oli just ära ostetud.

16tollise esirattaga roosa-rohelisekirju tõukeratas võitis esimesest kontaktist mu südame. 190 eurot maksval rattal olid ülimugavad paksud käepidemed, millele sai peopesad toetada. Kui valge tõuksiga sai suurema hoo, siis roheline liugles kui pilvedel. Lapselik rõõm, mida vahva sõiduvahendiga liikumine tekitas, lausa surus suunurgad üles. Sõidukit oli väga lihtne juhtida ning kujutasin ette, kui mõnus oleks sellega koos jalgrattal vurava mudilasega kilomeetreid mõõta. Tõukerattaga sõites saaks ohtlikes olukordades kiiresti reageerida. Jalgrattalt tuleks vöötraja juures maha ronida, tõuksil olles lihtsalt toetad ühe jala maha.

Rakvere Hawaii Expressi juhataja Sven Salep pakkus proovimiseks ka trikirattaid. Väikeste spetsiaalsest kummisegust ratastega tõuksid on tema sõnul 12aastaste poiste arvates ainsad arvestatavad sõiduvahendid. Lisaks rulapargis sõitmisele kihutatakse nendega ka tänaval. Vaatamata ratta väikesele läbimõõdule lippas 139 eurot maksev trikiratas poepõrandal hästi. Noorukitele teadmiseks – tänaval ning puidul sõitmiseks on erinevad rattad. Puidul sõitmiseks mõeldud rattad kuluvad asfaldil väga kiiresti.

Proovisin ka kummiratastega kokkupandavat neiude tõukeratast. Sellistega on koolitüdrukutel mugav mõned kilomeetrid kooli ja tagasi sõita. Samalaadseid on eri värvi, leiavad poisidki oma.

Siledal poepõrandal oli 89eurosel roosarattalisel hea minek. Veidi harjumatu oli kitsas juhtraud ning pidurdamisviis – hoo sai maha jalaga porilauale surudes. Astmelauale oli pidamise huvides kleebitud lai mustriline grip. Kui see siledaks kulub, saab poest uue asemele osta.

Kitsa juhtraua abil manööverdamine nõudis veidi harjutamist. Eriti kui käed laiaga juba harjunud olid. See-eest võtab väike tõukeratas vähe ruumi ning mahub igasuguse auto pagasiruumi. Munakivisillutisel sõitmine kõige mugavam just ei olnud. Plärin ja vibratsioon hakkasid häirima. Sõidulusti siiski jagus.

20tollise esirattaga ketaspiduritega varustatud rakett jäi hinge kripeldama. Ilmselt tuleb jõuluvanale kiri juba ära saata. Hind oli sel soolasem kui teistel proovitud ratastel – 299 eurot. Ketaspidur tagab ka allamäge kihutades selle, et sõiduk õigel ajal pidama jääb. V-piduriga (mis oli teistel õhkkummidega testitutel) on pidurdusmaa pikem.

Sõidumõnu sai valge iludusega küllaga. Kuigi jalad olid testimisest ja harjumuspäratutest liigutustest juba veidi väsinud, ei raatsinud kuidagi sõidukit seisma jätta. Mugavalt lai astmelaud lubas hoo pealt vabalt jalga vahetada.

Populaarsust koguv sõiduvahend täiskasvanute seas

Ebatavalise sõiduriistaga ringi vuramine tõmbas tähelepanu. Nii mõnigi laps osutas hüüatades rattale, täiskasvanudki pöörasid uudistades päid.

Linnatänavatel sõitmiseks on ilmselt mugavaim valik õhkkummidega tõukeratas. Mida suurem esiratas, seda suurema hoo saab. Väiksemate ratastega sõiduriistaga on aga lihtsam manööverdada.

Linnarattaga tänavatel sõites tuleb arvestada äärekividega. Kui jala või jalgrattal saab neist märkamatult üle, siis tõukeratas tuleb kõrgematest kividest üle tõsta, sest ratta madalamad kohad kipuvad vastu maad käima.

Kiiver ei ole rattasõidul kunagi liiast.

Tõukeratas on ka arvestatav treeninguvahend. 

Tõukerattaga sõitmisel töötavad sääre-, reie-, tuhararalihased, kõht ja alaselg. Ülakehagi on töös, sest aitab asendit hoida.