Loomakaitsjad ajas marru varsakese ilmaletulek Rakvere Kirikupargis (2)

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laupäeval laadal sündinud Wesenberg oli eile oma kodu juures aasal rõõmus, uudishimulik ja hea tervise juures.
Laupäeval laadal sündinud Wesenberg oli eile oma kodu juures aasal rõõmus, uudishimulik ja hea tervise juures. Foto: Meelis Meilbaum

Mõni minut pärast laupäevase laadapäeva algust otsustas Kirikupargis ilmale tulla varss. Vaatamata tema sünnihetkel õues valitsenud tuulisele ja vihmasele ilmale on Wesenbergiks ristitud loomake hea tervise juures. Sündmust varjutab aga looma väärkohtlemise kahtlus.

Poni Minthi-Rinthi hooldaja Siiri Verrev otsustas tiine looma viia reedel oma tuttava, suure ponikasvatuskogemusega Rait Vaheri talli noorele sälule seltsiks. Laupäeval, kui Vaher läks oma vana halli Haugaga laadale, trügis poni väravast välja otsejoones treilerisse. “Võtsin ta siis laadale kaasa,” jutustas Vaher. Kirikupargis sidus mees tiine looma maasse kinnitatud vaia külge ja asus Haugaga lõbusõitu tegema. Selleks ajaks, kui oldi umbes kaheteistkümnendal ringil, pöördus Vaheri poole üks naine ja ütles, et tema arvates hakkab ponil varss sündima.

“Pidin kiiresti otsustama, mis teha. Varss tuli vastu võtta rahva ees. Arvestasin oma pusa ja T-särgiga. Keegi tõi rätikuid ja teki. Kuna varsa jalg oli teadmata asendis, oli selge, et ei tohi lasta pressida. Jalad välja, veidi sikutada – ja oligi ponipõnn muru peal. Inimeste tähelepanu viis varsa küll hetkeks segadusse, kuid ta kohanes kiiresti,” meenutas Vaher, kelle sõnul kostis varsa kuivatamise ajal vallimäelt kahurikõmakas. “Rakvere uus legend sündis saluudiga,” ütles mees.

Nii Verrev kui Vaher on veendunud, et looma laadale kaasavõtt päästis tema poja elu. “Ponile ja varsale oli see õnnelik juhus. Varsa jalg oli vales asendis, ilma inimabita oleks võinud asi halvasti lõppeda. Kas ta oleks üldse ellu jäänud?” küsis Verrev. Vaher lisas, et küllap tahtis saatus, et mära maha ei jääks.

Hooldaja pajatas, et viis looma kella kahe ajal koju. Vaheri sõnul pidi loomalaps emaga harjuma ja lutsima ternespiima, tema kabjad aga kõvastuma.

“Mõlemad on elus ja hea tervise juures. Wesenberg on oma vanuse kohta tugev ja suur,” teatas Verrev.

Kus aga tegijaid, seal nägijaid. Inimesed, kes enda sõnul ka hobusekasvatusega kokku puutunud, olid juhtunust hämmingus ja ärritunud. Kõnesid ja kirju said nii Eestimaa Loomakaitse Liit kui Eesti Loomakaitse Selts.

Loomakaitse liidu juhatuse esimees Heiki Valnergi oli marus, et lõpptiine mära viidi rahvakogunemisele. “Igaüks, kes hoolib oma loomast, teab, et selline loom vajab stabiilset keskkonda. Viia lõpptiine mära rahvamassi hulka ja öelda, et ups, nüüd ta poegis ... See on täiesti vastutustundetu,” pahandas Valner, kellele andis juhtumist teada juhuslikult kohal viibinud ämmaemand. “Ta oli sellest šokeeritud, ütles, et see oli vastik. See pilt oli vale, sest ilm oli nii külm. Mida see omanik mõtleb? Kas tahab, et loom saab kopsupõletiku ja sureb? Kui nii lähebki, siis öeldakse, et mis teha,” kurjustas Valner, kelle sõnul on selts saanud selle hooldaja kohta varemgi vihjeid ja kaebusi. “Kahjuks anonüümseid. Loomadele ei antavat mineraale ja nad söövat hallitanud heina. Veterinaar- ja toiduamet on kontrollinud, kuid pole seni midagi leidnud,” rääkis Valner, kes kirjutas juhtumi järel liidu koduleheküljel tigedalt, et tahaks mõnele loomaomanikule piki turja virutada. “See oli kirjanduslik väljend,” ütles Valner kommentaariks.

Eesti Loomakaitse Seltsi kommunikatsioonijuht Liisi Moosaare sõnul võis looma laadale transportimine põhjustada talle kannatusi, mille tulemusel sündis ka varss.

“Looma transporditi tol päeval vähemalt kaks korda. Samuti oli äsjasündinud varsa juurde kõigil huvilistel ligipääs, mära oli sellest häiritud ning lisaks oli poni kinnitatud viisil, mis võis ohustada nii teda kui ka varssa,” rääkis Moosaar, kelle sõnul on selts pöördunud veterinaar- ja toiduameti poole, et spetsialistid kontrolliksid toimunut ning ka teiste sellele hooldajale kuuluvate loomade pidamistingimusi ja heaolu.

“Palusime ka kontrollida, kas talle kuuluvad hobused on registreeritud vastavalt nõuetele,” ütles Moosaar.

Lääne-Virumaa veterinaarkeskuse juhataja Jüri Gustavson kinnitas, et nad on alustanud järelevalvega. “Käesoleval nädalal lepime kokku aja külastuseks,” lisas Gustavson.

Hobuse platsile toonud Rait Vaheri hinnangul krutivad loomakaitsjad teemat üle. “Elu on elu,” ütles Vaher. Hooldaja Siiri Verrevi sõnul on toimuv absurdne. “Šetlandi ponid elavad õues karmides oludes. Kümme kraadi sooja on varsale sündimiseks paras. Kokkuvõttes on see ikkagi õnneliku lõpuga juhtum,” väitis Verrev.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles