Veri, haigused ja palju kanüüle ehk Pool ööpäeva EMOs

Liina Laks
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EMO palat. Foto on illustratiivne.
EMO palat. Foto on illustratiivne. Foto: Marianne Loorents

“Tüdrukud, ta tuli vaatama, kuidas me töötame ja toimetame ja kas magame ka,” teatas Rakvere erakorralise meditsiini osakonna (EMO) juhataja doktor Aile Kaasik mind meeskonnale tutvustades.

Nädal varem oli Eestit raputanud meditsiinitöötajate protest, kui nood pidžaamas ja patjadega tööle tulid, põhjuseks ühelt poolt töö- ja puhkeaja seaduse muudatus, mis nende olukorda halvendaks, ja teisalt Marianne Mikko väljaütlemine stiilis “riigikogulase töö ööistungil on hulga raskem kui meditsiinitöötaja öövalve, sest viimased saavat ju ometi töö juures magada”.

Kuna ma ei ole meditsiiniharidusega ja infot ammutan ikka turvaliselt kontoritoolil istudes, haarasin kinni mõttest, mille käis kevadel välja Rakvere haigla juhataja Ain Suurkaev, ning läksin ise EMO tööd kaema.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles