Eesti 100: Eestlased ja nende asjad. Hobusetalli lukk

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hobusetalli lukk.
Hobusetalli lukk. Foto: Marianne Loorents

Väike-Maarja vallas Tisleri talus on säilinud võimas sepistatud rauast hobusetalli lukk 19. sajandi lõpust. Säärast rasket lukku polnud teinekord isegi aitadel, kus samuti väärtuslikku vara hoiti.

Ajaloolased on praeguseks veel üsna vähe uurinud pärisorjuse kaotamise ja talude päriseksostmise järel tekkinud ühiskondlike arengute pahupoolt: juurtetute inimeste klassi teket, kes siirdusid maalt linna ja tihtilugu kriminaalsele teele. Sajandivahetusel oli maapiirkondades käibel lausa ütlus, et linnas elavad ainult hobusevargad. Tammsaare “Tõe ja õiguse” Pearu aga oli seda meelt, et kool on kurjast, kasvatab üksnes hobusevargaid.

Kuna hobune oli sajandivahetusel nii töö- kui ka lõbusõiduloom, talunikule meie mõistes nii traktori kui ka sportauto eest, tähendas hobuse vargus pererahvale väga suur kahju. Hobusevargad said seetõttu suure ühiskondliku hukkamõistu osaliseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles