Ta-ruira-rararaa-ra-ra-raa ..., kõlab kõrvale nõudlikult kurb viisike. “Helgelt,” ütleb Heino Jäger (67), valides taskust kümnete teiste hulgast sobivat mediaatorit. Kogu Virumaa meister ja mängija tõmbab veel kord üle imelise kõlaga kandle üheksa keele.
Tellijale
Justkui Virumaa Vanemuine – Heino Jäger sõrmitseb oma meistritööd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rõõmus halli habemega mees tõstab silmad lemmikpillilt ja küsib: “Nii, kas tead, mis lugu see on?” Olen kuulnud, aga pean hetke mõtlema. “Imeliku kandleviis. See on absoluutne hitt. Seda taruirat mängin tavaliselt siis, kui peol on magus hetk. Inimeste näod lähevad kohe imelikult helgeks ja rõõmsaks. Lisaks kõlab ka Ukuaru valss,” ütleb Jäger, kes kandleusku mehena teab, et see instrument on kindlasti jaanikupill.