Kolumn: Linna all on linn, vol. 1

Jüri Lainevoog. Foto: Meelis Meilbaum

Rakvere mineviku kohta selgust saada soovides oleks kindlasti oluline teada, kui palju rahvast elas siin enne Liivi sõda, ümmarguse arvu mõttes näiteks 500 aastat tagasi. Kuna selle kohta mingit otsest materjali ei leidu, aga ajalugu on allikapõhine distsipliin, lähtub moodne populaarteaduslik medievistika põhimõttest “mida ei mäleta, seda pole olnud, ja kui midagi oligi, siis pisike” ja räägib 200–300 inimesest (“Eesti ajalugu II”, 2012).

Niisuguse hinnanguga ei saa nõustuda. Kasvõi juba seepärast, et nii väike hulgake, kinnisvarale ümberarvestatult mõnikümmend majapidamist, poleks suutnud hoida üleval linna füüsilist ega õigusruumi või kaitsta ärakaranud talupoegagi mõisniku “kott pähe ja koju tagasi”-performance’i eest. Tõestamaks, et Rakvere oli toona märksa rahvarikkam, võib tuua järgmised argumendid.

Üks. Juba 1241. aasta andmete põhjal (Taani hindamisraamat) leidus siinkandis rohkem kui kahe käe sõrmede jagu külasid, mille populatsioon üldtunnustatud arvutusmeetodi põhjal (1 adramaa = 8 lusikat) 200 piiri ületas – olgu lähimatest nimetatud näiteks Arkna, Kloodi ja Lepna. Rääkimata Tõrmast, millega seoses võib julgelt rääkida 500st.