Eesti 100 - eestlased ja nende asjad: lambarauad

Lambarauad. Foto: Marianne Loorents

Mõista, mõista, mõõrukene, läbi katte käärukene, lähäb läbi lehitse mõtsa, ei jää kinni kuhugi.

Lammaste pügamise rauad olid eestlaste talumajapidamises pea asendamatu tööriist. Villast lõnga oli igas majapidamises hädasti vaja ning lambad kasvatati ikka ise. Lambavill oli maarahva rõivaste valmistamisel linase riide kõrval asendamatu – sellest tehti kõike alates sokkidest ja lõpetades kirevate rahvarõivaseelikutega.

Pildil olevad Kaarma tagakülast Tisleri talust leitud lambarauad pärinevad tõenäoliselt 19. sajandist, mil sepast peremees talu päriseks ostis ning pea kõik tööriistad oma kätega valmis tegi. Päriseksostmise kohta käib legend, et kui talu juurde maad mõõtma hakati, olevat mõisnik öelnud järgmist: “Mõõdame teile kuraditele nii palju kätte, et hommikust õhtuni oma perega peate tööd tegema!” Säärasest 20hektarilisest talust ei saanud puududa ka lambad.