Majatootjalt nõutakse ka kuulikindlaid aknaid

Liina Laks
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere metsamajandi juhatuse esimees Andres Alamets ütles, et Euroopat haaranud passiivmajade trend tähendab, et mitu välisturgu on eestlastest puitmajatootjate jaoks kokku kuivamas.
Rakvere metsamajandi juhatuse esimees Andres Alamets ütles, et Euroopat haaranud passiivmajade trend tähendab, et mitu välisturgu on eestlastest puitmajatootjate jaoks kokku kuivamas. Foto: Arvet Mägi

Euronormid nöögivad Eesti puitmajade tootjaid. Ettevõtjad näevad aga võimalusi uutes niššides.

Suvi on puitmajatootjate tippaeg, soovitakse nii elu- kui ka aiamaju. Kui Rakvere metsamajandi juhatuse esimees Andres Alamets peaks oma kogemuse põhjal välja tooma ühe erinevuse eestlastest ja välismaalastest klientide vahel, siis on see järgmine: esimesed armastavad ise kaasa mõelda ja ettepanekuid teha, viimased eelistavad pigem valmis lahendusi. Suurem osa ettevõtte toodangust turustataksegi välismaale.

“Meie uuem sihtkoht on näiteks Reunion. Sinna teeme elumaju edasimüüja soovi järgi. Seal on teine kliima ja soojustusel on teised nõuded,” rääkis müügijuht Tiit Lõugas. Viimastel aastatel on euronõuded soojustuse asjus karmimaks muutunud, rõhku pannakse passiivmajadele. See tähendab, et puitmaja, mis mingil määral siiski hingama peaks, on ametnike löögi alla sattunud.

“Inimesed ise tahaksid pigem tavalist puitmaja, aga säärasele projektile ei anta ehitusluba,” rääkis Andres Alamets. Kogenud ehitusmehel on tulnud aga tõdeda, et energiatõhusust arvutab ametnik pigem pliiatsiga paberi peal, ent see, mis majast tegelikult saab, on vaid ehitaja kätes.

“Kui ehitaja midagi vussi keerab, siis seda energiatõhusust pole. Ja vastupidi – oskusliku ehitaja käe all valminud puitmaja ei jää niinimetatud passiivmajale üldse palju alla,” rääkis Alamets.

Ta tõi näite, kuidas nad tegid katse ühe Eismale ehitatud hoonega: tõmbasid maja vaakumisse ja vaatasid, kui kaua aega kulub, kuni sise- ja välisrõhk ühtlustuvad. “Tulemused olid meilegi üllatavalt head,” märkis ta.

Kuid kogu Euroopat haaranud passiivmajade trend tähendab, et mitu välisturgu on eestlastest puitmajatootjate jaoks kokku kuivamas, teiste hulgas ka Prantsusmaa ja Saksamaa, kuhu varasematel aastatel sai tunduvalt rohkem eksportida. Kanadas takistab eksporti tugev dollar.

“Paar aastat tagasi läks meilt Prantsusmaale Bordeaux’ regiooni 500 elumaja. Seal on piltlikult öeldes terve küla, kus suurem osa majadest ongi meie tehtud,” rääkis Andres Ala­mets fotosid näidates. Seal on maja majas kinni.

“Eri rahvastel on ruumile erinevad nõuded. Kui rakverlane räägib, et tal on 600ruutmeetrine krunt ja see on väike, siis näiteks iirlane elab 300 ruutmeetril ja on väga rahul. Iirimaal oleme näiteks aiamaju jupphaaval läbi terve maja tassima pidanud, kuna teist ligipääsu lihtsalt pole – nii tihedalt ehitatakse asulad täis,” kõneles ekspert.

Andres Alamets ei ole statistikute sõber. “Kui kõneldakse puitmajatootjatest, siis pannakse ühte patta kokku need, kes toodavad ühe tüüpprojekti järgi aia- või elumaju, ja sellised tootjad, kes teevad praktiliselt kõike eritellimusel nagu meie – neid kahte ei saa aga majanduslikult võrrelda,” rääkis Alamets. Rakvere metsamajand toodab aastas sadu aiamaju, elumaju-suvilaid aga 30–40. Võrdluseks toob ta Laekveres ja Tartumaal opereeriva firma Palmako, kes toodab aastas ligi

50 000 aiamaja.

 “Samuti unustatakse ära, et Eestis on paar suurtootjat – ja statistika tõuseb ja langeb koos nende tõusu ja langusega. Praegu näiteks läheb hästi sellel ettevõttel, kes Norras maailma kõrgeima puithoone püsti pani. Ja mulle astuvad tänaval ligi inimesed, kes ütlevad, et mis sul viga, elate ju nii hästi! Tegelikult võiks öelda, et väikestel ja keskmistel majatootjatel on olukord stabiilselt kehv,” rääkis juhatuse esimees.

Kui elumajadega on olukord viletsavõitu, siis paremini läheb suvilate ning freesprussmajadega. Viimaste eelis on see, et neid saab vajadusele vastavalt soojustada, nii et need  paremini euronormidele vastavad.

Kuna ettevõte toodab Rakveres kõik elemendid, paneb need ehitusjärjekorra järgi pakkidesse ning lisab siis kasutusjuhendi, samal põhimõttel nagu kokkupandava mööbli puhulgi, tekib küsimus, mis saab siis, kui mõni detail ununema peaks. “Oleme aastate jooksul palju näinud,” rääkis Tiit Lõugas, kuidas nad on pidanud mõne detaili lennukiga objektile järele saatma.

“Aga on olnud ka juhtumeid, et kohapealne ehitaja lõikas suured prussid pisemaks, arvates, et need on ülejäägid ... ja kui siis järjekord nende kätte jõudis, polnudki midagi võtta,” rääkis müügijuht humoorikamatest juhtumitest.

Kui kiiresti aga puitmaja valmib? Aiamaja võib ettevõte Tiit Lõugase sõnul kokku panna paari päevaga. Majade puhul peaks aga paar kuud aega varuma. Praegu lõigatakse näiteks töökojas välja detaile majade jaoks, mis said tellitud hilistalvel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles