Terviseamet soovitab koju jääda ka kerge haigusega

Seoses gripi ja ülemiste hingamisteede viirushaiguste leviku kasvuga juhib terviseamet tähelepanu sellele, et kuigi paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, tuleks haigusnähtude ilmnemise korral teiste inimeste nakatamise vältimiseks siiski koju jääda.

Püstijalu grippi põdev inimene võib levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks.
Seepärast soovitab terviseamet gripileviku kõrghooajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõne haigustunnuse nagu köha, kurguvalu või nohu korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi, peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemad inimesed.
Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi.

Aevastades või köhides tuleb suu katta taskuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena tuleks nakkuse leviku vältimiseks püsida kodus.
Parima kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine, kui aga vaktsineerimine on vahele jäänud, siis tuleks haiguse ennetamiseks pöörata suuremat tähelepanu hügieenile, pesta sagedasti käsi, tuulutada ruume, vältida kätlemist ja embamist ning võimalusel ka ühissõidukite kasutamist tipptunnil.

Gripp on ohtlik kuni 17aastastele lastele, eriti imikutele, lisaks kroonilisi haigusi põdevatele inimestele, rasedatele ning eagrupile 65aastat ja vanemad. Gripi peiteperiood kestab kuni seitse päeva (keskmiselt 3-5 päeva).

Enamik terveid täiskasvanuid on nakkusohtlikud teistele üks päev enne haigeks jäämist ja kuni 5 päeva pärast esimeste sümptomite ilmnemist. Väikelapsed ja nõrga immuunsüsteemiga haiged võivad nakkusohtlikud olla ka kauem.
Gripi sümptomiteks on tavaliselt palavik 38 kraadi ja enam. Sellega kaasnevad üldjuhul veel nohu, köha, kurgu-, pea- või lihasvalu.