Juhtkiri: ulata sõbrakäsi

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Need noored, kes vanapaarile appi läksid, väärivad igati kiitust. See, et lugu oma erakordsuses uudisekünnise ületas, paneb aga mõtlema: kuidas või millal sai üksteise abistamisest midagi haruldast?

Kodanikuühiskonnast räägitakse palju. Selle poole pürgida tähendab püüelda Lääne-Euroopa ja tsiviliseeritud maailma poole. Seal on teoorias rikkus, heaolu – ja kedagi ei jäeta hätta. Kui jääd haigeks või kaotad töö, saad ikka abi. Tavaliselt riigi käest. Kodanikuühiskonda saakski kirjeldada vanasõnaga “Kus häda näed laita, seal tule ja aita.”.

Eestis tundub märkamine ja aitamine olevat taandunud Facebooki – seal on ju lihtne, tegelikult ei pea peale jagamise ja laikimise midagi tegema. Tihti näeme, kuidas tähelepanelik inimene on pildistanud/filminud mõnda halba seika ja selle oma Facebooki-kontole riputanud, kus see tuhandete halvakspanu pälvib.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles