Aleksei Karenin – lugu mehest, kes unustas Annat vaadata säärase pilguga

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Trupi liikmed tunnistasid, et Tapa raudteejaam on nii kummituslik koht, et kogu õhkkond mängib etendusega kaasa.
Trupi liikmed tunnistasid, et Tapa raudteejaam on nii kummituslik koht, et kogu õhkkond mängib etendusega kaasa. Foto: Kasper Mäe

Nõiduslikus Tapa vanas vaksalis räägib rongivilede saatel Siberist pärit lavastaja Aleksei Pesegov üheskoos Eesti näitlejatega Aleksei Karenini (traagilise) armastuse loo.

Tapa raudteejaamas ei saada mees-Karenini pilgu kaudu peresaagat edastades läbi ilma Annata – lugu on tõukunud naistegelasest, kuid suurde plaani on seatud Tolstoi romaanist tuttava tuima ametnikuhärra läbielamise valu. Lavastaja Aleksei Pesegov on mõned päevad enne esietendust pisut sissepoole olemisega. Siberlasena ütleb ta üllatuslikult, et tunneb end Eestis ilma tõttu väsinult. “Siin on liiga jahe ja külm,” räägib ta. Ja naeratab, kui uurin, kas eestlaste tuim meele- ja tundelaad on teda emotsioonidest pungil lavastuse prooviprotsessis kuidagi pidurdanud. “Minu arvates olete kiired ja temperamentsed,” tähendab Pesegov ja suunab suurde plaani Aleksei osatäitja Aivar Tomminga. Lavastaja sõnul on too õige mees ütlema, mis looga tegemist. Tommingas hingab sisse ja välja – pikalt.

“See on lugu mehest, kes avastab endas armastuse, mida ta ei teadnud endas peituvat.” Vanemuise kuldvara räägib, et Alekseid on tal võimalus mängida juba teist korda, kuid osatäitmistel on suur vahe sees. “Tol ajal olin palju noorem, ei kaevunud sügavuti rolli. Nüüd olen väga õnnelik,” tunnistab Tommingas, kes kiidab lavastajat, kellega töötada on suur õnn. “Ma ei teadnud, et selliseid lavastajaid üldse maailmas olemas on,” märgib mees, kes on näitleja olnud ligi 40aastat. Anna osatäitja Elina Purde noogutab kaasa – Pesegovil on võime seada peenelt rõhuasetusi. “Kui lugesin selle näidendi läbi, siis huvitav oli, et see oli teistmoodi, nii mehe vaatevinklist. Lavastuses on aga inimestel võimalik suhestuda nii Aleksei kui Annaga,” kõneleb Purde, kes peab materjali valikut geniaalseks, tõeliseks pärliks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles