Mind on alati paelunud see väikese ja suure vastaseis, üks võimsamaid lugusid, mida inimkond jutustada suudab. Kui suur struktuur läheb raksu pisikese inimesega, hoiab süda alati nõrgema poole. Sellepärast hoidsin jalgpalli EMil pöialt kolmele võistkonnale: Island, Wales ja Saksamaa. See, et Saksamaa nüüd välja kukkus, on muidugi valus. Walesi kaotus on ka kurb, aga Islandi väljalangemine tabas mind otse südamesse. Kuigi tuleb tunnistada, et sellelt turniirilt on meeskond ja riik võitnud rohkem kui teised riigid kokku – au ja kuulsus peale Inglismaa alistamist ei oleks saanud olla võimsam ka siis, kui kogu turniir oleks võidetud.
Tellijale
Nädala kaja: need, kes panevad kõrvalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ei ole midagi huvitavamat sellest, kui järsku tekivad kangelased. Vaata – oled täiesti tavaline inimene, hambaarst ühe praktiliselt tundmatu pisiriigi külas. Ja siis järsku tabab sind selline edu ... jalgpallurina! Või lugu Walesi meeskonna mängijast, kes varem teenis leiba hoopis ... postiljonina. Taolisi lugusid on ka Eestis väga vaja.