Läinud kolmapäeval kohtus Siim Kallas Eesti seakasvatajatega. Farmerid arutasid presidendikandidaadiga loomakasvatuse kitsaskohti ning nõudsid põllumajanduse päästmist.
Seakasvatajad kompasid presidendikandidaat Siim Kallast
9. juuli 2016, 14:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Ma olen meelitatud – pole mind ju kunagi põllumeeste sõbraks peetud,” alustas Siim Kallas vestlust farmeritega, kes avaldasid tõsist muret Eesti põllumajanduse tuleviku pärast. “Olen väga huvitatud sellest, et Eesti põllumajandus toimiks. Ka Euroopas on pilt selline, et põllumajandus on suurim majandusharu – nii töötajate arvu kui käivete poolest.”
Kui ühelt poolt oli Siim Kallasel hea meel selle üle, et viimastel aastatel said põllumehed toetuste abil endale korraliku tehnika muretseda, siis teisalt tunnistas ta, et praegune olukord neid ei rahulda. Farmerid ise kinnitasid kui ühest suust: me oleme kriisis.
Virumaa suurfarmer Indrek Klammer tõi kaasa veepudeli, et näitlikustada põllumajanduse hetkeolukorda.
“Meil on tee ääres väike pood. Kuna inimesed soovivad ikka vett osta, lasime selle külmkapiga kohale tuua. Pooleliitrine pudel. 25 senti pluss pant. Meie panime selle müüki ühe euroga. Kasumimarginaali võib igaüks välja arvutada. Samal ajal müüme kõrval toorpiima, mille sama koguse kasumimarginaal on üheksa senti. Seaga on samamoodi,” ütles Indrek Klammer ja küsis retooriliselt, kas peaks ehk piimatootmise lõpetama ja hakkama vett müüma.
“Võtmeküsimus on, mida ja kuhu toetada, investeerida. Mina olen umbusklik subsiidiumide jätkusuutlikkuse suhtes. Aga see, et riik aitab, on ju igati loogiline,” ütles Kallas ja palus farmerite visiooni: kui nemad esitaksid oma kujutelma tuleviku põllumajandusest Eestis, siis saaks riik hakata vahendeid jätkusuutlikult suunama. Samas rõhutas ta, et 2021. aastal abirahade süsteem praegusel kujul ei jätka, sest Euroopa Liidu eelarvepoliitika tehakse ümber. “See võibolla põllumajandust ei puuduta, sest see on omaette poliitika,” ütles Kallas.
“Mida siis tegema peaks? Need, kes tegelevad ekspordiga, ütlevad, et Euroopa põllumajandustoodetel on maailmas väga hea minek. Kvaliteet on nii kõrge, et kõik inimesed Aafrikas ja Aasias otsivad Euroopa toiduaineid. Ja räägitakse ka, et Eesti peaks olema mõne suure ostu-müügiga tegeleva konsortsiumi liige, et oma tooteid eksportida saaks,” kõneles Kallas.
Seakasvatajad selgitasid, kuidas Venemaa turu kadumine farmeritele ja tootjatele mõjus, ning üheskoos leiti, et poliitikutelt eeldatakse “natuke rohkem eeltööd” väliskaubanduse asjus.
“Me ei taha, et riik meie eest kaupleks,” rõhutas Teet Soorm.
Küll aga oleks vaja, et poliitikud – ja presidentki – tõstataksid visiitidel ka majandusküsimusi, peaksid eelläbirääkimisi ja sõlmiksid eelkokkuleppeid, mille pinnalt oleks ettevõtetel kergem uuele turule pääseda.
Poliitikud ei tohiks seakasvatajate sõnul unustada Euroopas valitsevat ebavõrdsust põllumeeste vahel ning raskel ajal tuleks oma riigi majanduse arengusse toetustega panustada. Seakasvatajate hinnangul ei ole Eestis kõiki ette nähtud ja võimalikke toetusi farmeritele välja makstud – kuigi olukord seda nõuaks.
Samuti soovisid seakasvatajad, et valitsuse tasandil muutuks suhtumine põllumehesse – ja eelkõige eesti toitu – positiivsemaks.
Siim Kallas sõnas, et tema ise on eesti toidu fänn ning teist sellist sinki nagu Eestis ei leia kusagil mujal. Ent ta sooviks lettidel näha ka lambaliha ning suuremat puu- ja köögiviljavalikut.