Kiri Baltoscandalilt: kordamine on tarkuse ema

Andres Pulver
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dead Centre «Chekhov’s First Play»
Dead Centre «Chekhov’s First Play» Foto: Dead Centre

Kui laval on püss, peab see ka pauku tegema. Tšehhovi püss. Ja Tšehhovi esimene näidend. Mis on ka tegelikult olemas, ehkki seda vist vaevalt eriti mängitud on.

Iirlaste Dead Centre on originaalis viietunnise segase loo surunud seitsmekümnele minutile. Püss on laval ja teeb pauku ning kajakas langeb surnult taevast. Vana kujund, aga ilus ikka.

Tegelikult on "Tšehhovi esimene näidend" omalaadne Godot` ootamise lugu. Oodatakse Platonovit, sest "kui Platonov tuleb, siis saame kõik südamelt ära rääkida". Ent erinevalt Godot`st Platonov lõpuks siiski tuleb. Edasi pole aga enam miski nii, nagu peab. Ühtäkki lähevad segamini XIX sajandi Venemaa ja XXI sajandi Iirimaa. Ja kas Platonov on ikka see Miša Platonov. Või on ta hoopis inimene me seast, kõrvaklappidega tüüp publikust? Mida ta tegelikult ongi, ehkki eelnevalt tegijate poolt välja valitud ja kokku lepitud. Ilus on. Ja natuke valus. Aga südamesse jääb soe tunne ning tükist meelde lause: "Moel või teisel elame me kõik igavesti."

*Melk Prod/Marco Berretini tantsuetendus "iFeel2" oli minu jaoks kõige arusaamatum. Arusaamatumgi veel kui Viljandi tudengite kargamine. Vööni paljad mees ja naine kordasid tund aega muusika saatel sisuliselt sama sammukombinatsiooni. Aga muusika oli vähemalt kihvt.

Kordamistega jätkas ka varemgi Rakveres käinud britt Tim Etchells monotükis "A Broadcast/Looping Pieces". Sõnad ja laused käiksid nagu luubimasinast läbi, kordudes ja kordudes. Ja saades näitleja lisatud nüansside ning nüansikeste kaudu täiesti uue tähenduse. "Me teadsime seda, mida arvasime end teadvat," ütleb Etchells. Ja nii ju ongi. Mida arvasime end teadvat. Mida arvasime end teadvat. Mida arvasime end teadvat. Ei ole igav. On põnev ja erutav. Ja natuke salapärane. Saada endale sõnum minevikust, mil sa uskusid teisi asju. Minevikust, mil sa uskusid teisi asju. Saada endale sõnum. Otsekui mantra. Uskusin küll teisi asju, aga paljutki sellest usun ka praegu.

Kultuurimaja mürises ja mürtsus ja tekkis hirm, kas pärast nii õudsat kogemust uni ka tuleb ja kui, siis milline.

Baltsoscandalile panid punkti Erna Omarsdottir ja Valdimar Johannsson Islandilt horror-metal sõuga "Lazyblood". Kultuurimaja mürises ja mürtsus ja tekkis hirm, kas pärast nii õudsat kogemust uni ka tuleb ja kui, siis milline. Lõpp oli igal juhul võimas ja andis tee klubikontserditele, mis kestsid hommikutundideni.

Ja õnnestustki mul kolmeteistkümnendal katsel teha teoks esmapilgul teostamatu ning vaadata ära kõik kavas olnud etendused. Prantsusmaa ruulib jätkuvalt. Iirimaa ka.

Ning öösel läbi muinasjutuliste udulaamade kodu poole sõites vasardas kogu tee peas neljasõnaline mantra. Saada endale sõnum minevikust. Saada endale sõnum minevikust. Saada. Endale. Sõnum. Minevikust. Saadan. Ja vaatan tulevikku.

Viieteistkümnenda Baltoscandali suunas. Aastal 2018 Rakveres.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles