Kunda jõe paisudele puuduvad igasugused alternatiivid

, doktorant
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunda jõgi. Ants Tull kirjutab, et lahendusi, kuidas jõge koomast (jões asuvad väärtuslikud elupaigad on hakitud paisude tõttu) taaselustada, napib.
Kunda jõgi. Ants Tull kirjutab, et lahendusi, kuidas jõge koomast (jões asuvad väärtuslikud elupaigad on hakitud paisude tõttu) taaselustada, napib. Foto: Marianne Loorents

Inimloomad on võimelised, erinevalt teistest elusorganismidest, välja mõtlema ideid ja neid teostama. Kuivõrd ideed sünnivad erinevate eluvaldkondade esindajate vahel, erinevad need sellevõrra seinast seina ning on omavahel vastuolus. Kas tõesti mõtete erisused rikastavad või on lood mõnikord tegelikkuses vastupidised?

Tants ja trall Kunda jõe paisude ümber tammub paigal juba aastaid. Lahendusi, kuidas jõge koomast (jões asuvad väärtuslikud elupaigad on hakitud paisude tõttu) taaselustada, napib. Nimelt on jõgi koomas olnud juba 123 aastat, ajast, mil jõgi lõigati jõhkralt läbi inimlooma poolt rajatud paisuga. Ehkki hüdroelektrijaamal oli toona tähtis ülesanne tsemenditehase töös, puudus siiski arusaam, kuidas kunstlik moodustis jõeelustikule tervikuna mõjub.

Kas suudeti mõista inimlooma tegude ulatust, kui 66 kilomeetri pikkusele jõele rajati praktiliselt jõe suudmesse pais (esimene pais paikneb teisel kilomeetril ülesvoolu)? Kas suudeti tajuda, et järgneva sajandi jooksul uhutakse allavoolu tonnide viisi setteid, mille tagajärjel jõgi värvub piimjaks massiks, ja selles ei hukku mitte ainult kalad, vaid ka toiduahela alustalad – veeselgrootud?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles