Liitlaste tulek elavdab Tapal äri

Martin Pent
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii mõnigi mundrikandja on Leanalt ostnud kotitäie marju, kukeseentest ei oska välismaalased lugu pidada.
Nii mõnigi mundrikandja on Leanalt ostnud kotitäie marju, kukeseentest ei oska välismaalased lugu pidada. Foto: Kasper Mäe

Liitlaste lisavägede sissetoomine Tapale elavdab tunduvalt raudteelinna majandust, näiteks juba praegu on plaanis kahele pitsakohvikule lisaks veel kaks samasugust avada.

Liitlased on Tapal liikumas juba paar viimast aastat, sageli näeb Ameerika sõdureid ka Rakveres burgereid ja koolat ostmas.

Nii mõnelegi ettevõttele on liitlasvägede saabumine mõjunud turgutavalt. Tapa pitsamüüjad tunnistavad, et sõdurid on aidanud käivet tõsta, kuigi müüdid ameeriklaste kiirtoidulembusest olevat kohati siiski liialdatud.

Tapa Pizzakioskis töötav Linda kinnitas, et koht on sõdurite seas menukas. “Nad on väga viisakad ning tulevad tihti seltskonnaga siia sööma,” lisas müüja. Kioski menüüs oleval kõlava nimega “Sõduripitsal” külalisvägedega pistmist pole, küll aga ei välistanud söögikoha töötajad, et tulevikus toiduvalikut siinsetele külalistele mõeldes kohaldatakse. Seni on välissõdurite siinviibmist vaadeldud kui soodsat juhust, mitte aga ajendit oma tootluse muutmiseks.

Ka pitsarestorani Vesuvio kokk Kersti iseloomustab välismaa sõdureid kui lihtsaid, vaba käitumismaneeriga inimesi, kes pisiasjade üle ei pirtsuta. Ta tõi võrdluseks, et ennemini on omad kaasmaalased teeninduse koha pealt ülinõudlikud, sõdurid mitte kunagi. Söögikohas, kus hinnanguliselt poole klientuurist moodustavad välismaalased, liitlasvägesid sihtgrupina ei vaadata ning keskendutakse siiski oma asjale.

Välismaalaste kohalolek käibeid hüppeliselt kõrgustesse pole viinud, samuti ei vasta tõele, et just ameeriklastest sõdurid iseäranis pitsamaiad on. Koka sõnul on nende toidud võrdselt populaarsed kõigi maade sõdurite seas.

Vaksali trahterit pidav Ahto Neidek näeb ka heameelega klientuuri kasvu, kuid eraldi burgerit ta seal siiski pakkuma hakata ei kavatse, hoiab pigem oma soliidsemat joont.

On ka neid, kes just välismaa sõdurid oma fookusesse on võtnud ning nende siinviibimist ära tahavad kasutada. Kõigi eelduste kohaselt augustis avatava Päts Pitsakohviku idee seetõttu üldse alguse saigi. Uue pitsakohviku asutajaliikme Pille Lehtmanni sõnul julgustas neid ka niinimetatud proovipäev, kus pakuti vaid piiratud sortimenti. “Isegi piiratud valiku puhul külastasid sakslased meid kahel päeval järjest ning broneerisid ära ka uue päeva, mis sest, et me pole isegi ametlikult avatud,” oli Lehtmann kohviku asjus optimistlik.

Kesklinnas seeni ja marju müünud Leana rääkis, et temagi väljapanek on sõduritele huvi pakkunud, mistõttu on mõnigi mundrikandja kotitäie mustikaid, mureleid või maasikaid kaasa saanud. Ainult kukeseeni nad ei ostvat. Kui Tapa Eesti elanikkonna seas näib külaliste suhtes valitsevat heakskiitev üksmeel, siis mõningasi kõhklusi ilmneb venekeelse elanikkonna puhul.

R-Kioskis töötav müüjanna on nõus, et sõduritel on head kombed ning nad kasvatavad hot dog’ide ning karastusjookide läbimüüki, kuid omad hirmud tal siiski on. “Mul on kaks noort tütart. Ausalt öeldes on mul väike hirm selle ees, et need mehed mu tüdrukutele silma heidavad,” sõnas müüjatar.

Äsjasel NATO riigijuhtide kohtumisel Varssavis otsustati, et britid panustavad Eesti territooriumi kaitsesse lisaks praegu seal resideeruvatele ameeriklastele umbes 500 mehega, sellele lisandub veel üks liitlaste kompanii, millest räägitakse Prantsusmaa ja Taaniga.

Kaitseminister Hannes Hanso sõnul tulevad britid Eestisse järgmisel aastal. Samuti hakkab juba järgmisel aastal Poolas ja Balti riikides paiknema USA brigaad, mis lisab veel 5000 sõdurit.

“Ameeriklased on raamriik Poolas, kuhu nad tulevad pataljoniga, aga nad toovad Euroopasse ka brigaadi, mis hakkab roteeruma Poola ja Balti riikide vahel, see on nüüd ametlik. See oleks brigaad, mis hakkaks käima muu hulgas väga sageli vajadusel ka Eestis. Sõltuvalt tehnikast on see umbes 5000 meest,” ütles Hanso.

5000 mehe majutamiseks tuleb ilmselt lisaks kasarmute ehitamisele mõelda ka ajutistele lahendustele. Tapal on juba valminud üks liitlaste kasarmu, valitsus eraldas lisaraha kahe uue kasarmu ehitamiseks, muud taristud tehakse samuti. Hanso sõnul on Tapa piirkond kõige loogilisem piirkond seetõttu, et meil on seal taristu ja ka harjutusalad on olemas. Kõik see tõstab 5500 elanikuga Tapa linna elanikkonna kohati mitmekordseks.

Eesti kaitseväe juhataja kindral Riho Terras on ajakirjandusele rääkinud, et tsivilistina ehitaks ta Tapale kindlasti inglise pubi, kus liitlane saaks pindi IPA õlut ja fish’n’chips’e tellida.

Endine Tapa väljaõppekeskuse ülem brigaadikindral Urmas Roosimägi rääkis kunagi, et Tapa tühjana seisvasse vaksalihoonesse tuleks teha ohvitseride kasiino.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles