Valgevene – kord on majas

Aarne Mäe
, Minsk–Rakvere
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valgevene – kord on majas.
Valgevene – kord on majas. Foto: 10 x aarne mäe, shutterstock, montaaž

Muidu sõbralikus Valgevenes jõuab kohalikega rääkides jutt varem või hiljem sinnamaale, kus kahetsetakse, et me enam “vennasvabariigid” ei ole.

Puhkebaasis peetavas pulmas on on kohalikud eestlaste vastu ülimalt sõbralikud. Eestlased nimelt peatuvad pulmasaali naabruses kämpingutes. Selline sõbralik suhtumine vaatab vastu kõikjal. Kuid peatselt võib jutus aimata ikkagi teatud mõistmatust. “Kahju, et me enam kokku ei kuulu,” on selle teema resümeeriv sõnum.

Et mõtte tuuma sügavamalt mõista, tuleb veeta mõned tunnid kangelaslinna Minski läheduses asuvas Stalini liinide näidiskompleksis, kus nõukogude Venemaa kangelaslikkus teises maailmasõjas detailhaaval lahti rullitakse. Lisaks sellele, et seal saab raha eest maksimkast tulistada, sõidutatakse turiste isegi tankiga ringi. Muidugi on seal nähtaval kogu muu tehnika lennukitest paatideni. Kohati oli lausa õudne näha, millise õhina ja entusiasmiga külastajad, kelle autol Venemaa numbrimärk, ekspositsioonidele peale lendavad. Aga see on nende elu ja nende ajalugu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles