Kui palju on piisav? Virumaa naised räägivad avameelselt rahast (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui palju on piisav? Virumaa naised räägivad avameelselt rahast.
Kui palju on piisav? Virumaa naised räägivad avameelselt rahast. Foto: 2 X shutterstock, montaaž

Ei möödu ühtegi aastat statistikata, mis kinnitab: naiste majanduslik olukord on meeste omast tunduvalt hullem. Eestis erinevad meeste ja naiste palgad kuni kolmandiku võrra, see aga on Euroopa Liidus üks suuremaid ja poliitikutele häbistavamaid erinevusi.

Ainsa hingetõmbega tuuakse lagedale suure erinevuse kolm peamist põhjust: naised on sagedamini haige lapsega kodus (ja tihti tõmbab lapsesaamine karjäärile üldse kriipsu peale), mis tulu vähendab.

Teiseks töötavad naised ikka ametikohtadel, kus oodatav tulu jääb väikeseks: müüjatest ja õpetajatest mõeldes kerkib enamasti silme ette naisekuju. Ja kolmandaks arvatakse, et naised on olukorras ise süüdi: ei julge suuremat palka küsida ega kõrgema ametikoha suunas püüelda.

Kui sellist juttu räägitakse juba pealinnas, siis milline olukord valitseb veel maakondades? Suurem osa töökohti nõuavadki seal vähem haridust ja suurema raha teenimiseks annavad kohalikud ärimehed otse nõu: loo firma. Palgatööga rikkaks ei saa. Kuid elama peab igasuguse palgaga.

Lääne-Virumaal elav naine – nimetame teda Anneliks – saab statistikaameti andmetel kuus keskmiselt 786 eurot palka. Bruto. Peale maksude maksmist jääb talle kätte täpselt 640 eurot ja 16 senti. Anneli on 45 aastat vana ja tal on 1,77 last. Suure tõenäosusega on ta abi- või kooselus, sest üksikuid naisi on maakonnas vaid 22%. Elada on Annelil jäänud veel 36 aastat – Virumaa naise keskmine oodatav eluiga on 81 aastat.

Kuid statistika üksi ei suuda elu nüansse katta. Uurisime päris naiste käest (nimed muudetud), kuidas nad elavad ja milline on nende rahaline olukord.

Maie, 67
Elukoht: Lääne-Virumaa

Keskeriharidusega Maie on praeguseks pensionil – iga kuu laekub ta arvele 900 eurot. Ta elab koos mehega oma majas, nii et neil on vaja maksta vaid kommunaalteenuste eest. Kaks last on juba suured ja Maie juba mitu aastat vanaema. Söögi peale kulub Maiel ja tema mehel ligikaudu 400 eurot kuus ja kui kõige vajaliku eest makstud, jääb naisel alles 300 eurot. Tuleviku jaoks püüab ta iga kuu vähemalt 200 eurot kõrvale panna – igaks juhuks. Tahaks küll lubada rohkem nii endale kui ka lastelastele, aga et päris kõike teha saaks, peaks pension Maie arvutuste järgi olema 1500 eurot kuus. Viimati kulus tal rohkem raha küttepuude peale – 700 eurot. Kui tekiks suurem summa vaba raha, laseks Maie kõigepealt majja automaatse küttesüsteemi paigaldada. Seda ootab ta juba pikemat aega.

Helle, 51
Elukoht: Lääne-Virumaa maapiirkond

Helle töötab täiskohaga teenindusvaldkonnas ja tal on keskeriharidus. Peale maksude tasumist jääb talle kuus kätte umbes 370 eurot. Kuivõrd ta elab mehega üüripinnal, siis kulub eluasemele kuus ligikaudu 200 eurot. “Kuna lapsed on suured ja saavad kenasti oma eluga hakkama, jääb raha meile kahele,” rääkis Helle, kes arvutas välja, et kuus kulub neil toidu peale umbes 200 eurot. Kui palju ta vaid enda peale kulutada saab, Helle täpselt öelda ei oska. “See summa on iga kord erinev, sest abikaasa sissetulek oleneb tellimustest, aga need on hooajalised,” selgitas Helle.

Sissetulekud ei luba tal praegu säästa ega investeerida, kulutuste tegemisel peab ta end piirama ja suuremad ostud hästi läbi mõtlema. Kõige kallim asi, mille ta viimasel ajal ostis, oli 85 eurot maksnud kannmikser.

Väikese palga tõttu on ta paljud ostud tulevikku lükanud. Hiljuti soovis ta võtta pangalaenu, et osta umbes 14 000eurone korralik auto. Kuid see tehing jäi katki. Sellepärast ei  kaalu Helle kaua: “Kui mul oleks praegu piiramatult raha, vahetaksin esimese asjana oma auto välja,” ütles naine. Oma sissetulekut peab ta väikeseks. “Tahaksin teenida 600 eurot kuus. Arvan, et see oleks maatingimustes täiesti inimväärne palk,” rääkis Helle.

Tiina, 49
Elukoht: Rakvere äärelinn

Tiinal on rakenduslik kõrgharidus ja praegu töötab ta teenindussektoris, kus tema netokuupalgaks  on 550 eurot. Tiinal on täiskasvanud laps, kes “on juba täitsa oma elu peal”, nii et raha kulub vaid korterile, mis on praeguseks välja ostetud. Kuus tuleb tasuda vaid kommunaalkulud, mis jäävad Tiina hinnangul suvel 100, talvel 200 euro kanti. Kuus kulutab ta toidu ja muu vajaliku peale umbes 100 eurot. Lisaks on Tiina võtnud vastu otsuse tuleviku jaoks säästa: ta paneb juba mitu aastat iga kuu palgast kõrvale vähemalt 50 eurot. Ta on kunagi tegelnud ka investeerimisega, kuid praegu enam mitte. Kui ta kõik vajalikud arved ja elamiskulud palgast maha lahutab, jääb talle igas kuus oma sõnul kätte 100 eurot.

Kas palk seab elule väga palju piiranguid? Tiina vastab, et kulutada tuleb mõistlikkuse piires ja liigseid riske võtta ei tohi – siis saab kõike teha. Tema viimatine suurem ost oli auto, mis maksis 3700 eurot – selle ostis ta kohe välja. Kui veel piirangutest rääkida, siis tuli teha valik: kas soetada auto või remontida korter. Mõlemad maksid umbes sama palju, aga raha oli vaid ühe jaoks.

Anna, 39
Elukoht: Lääne-Virumaa

Tootmisettevõttes sekretärina töötav Anna teenib kuus 820 eurot, lisandub lastetoetus – ta kasvatab koos mehega kahte algklassides käivat last. Perekond elab oma korteris ja kõik eluasemega seotud kulud katab mees. Toitu ostavad nad mõlemad ja Anna hinnangul läheb kuus söögi peale 300 eurot ikka ära. Pereema pakub, et pärast vajalikke kulutusi jääb talle kätte ehk 100–300 eurot kuus. Investeerimisega Anna ei tegele, küll aga püüab ta ettenägematute kulutuste jaoks iga kuu vähemalt 50–100 eurot kõrvale panna. Päris ilma kalkuleerimata perekond uusi asju lubada ei saa. Hiljuti mõtles Anna, et ostab robottolmuimeja, kuid see maksis 500 eurot. “Saab ka ilma hakkama,” kommenteeris Anna lõbusalt.

Viimase aja suuremaks ostuks olid 70eurosed kingad. Kuid kui tal raha vabalt käes oleks, laseks ta esimese asjana hambad otsast lõpuni korda teha – vaja oleks panna mitu hambaimplantaati.  Küsimuse peale, millise kuusissetulekuga ta päris rahul oleks, vastas Anna, et 3000 oleks selline ilus number. “Aga siis jääks tõenäoliselt ikka midagi puudu. Alati on seda raha ju vähe, ükskõik kui palju ei teeniks,” lausus Anna.

Mirjam, 23
Elukoht: Rakvere

Noor Rakvere neiu Mirjam töötab populaarses restoranis klienditeenindajana. Palga üle ta otseselt ei kurda: 600 eurot kuus pluss jootraha. Kuna ta elab koos elukaaslasega oma korteris, kulub suvekuudel eluaseme peale umbes 60 eurot, söögile umbes 200 eurot kuus. Kui kõik vajalik ära maksta, jääb talle kätte umbes kolmsada eurot, nii et ta peab end suuremate kulutuste tegemisel tublisti piirama. Millestki olulisest ta aga raha tõttu siiani loobuma pole pidanud.

Viimati ostis ta 750 eurot maksnud mobiiltelefoni. Säästmise ja investeerimise peale neiu veel ei mõtle. Kui ta aga nii palju raha saaks, kui sooviks, tahaks ta kõigepealt teha ühe mõnusa reisi Hawaiile. Milline on Mirjami unistuste palk? “Praegu saan iseendaga tegelikult hästi hakkama. Kui aga mõelda tulevikule ja perele, siis võiks sissetulek olla selline, et saaks korra aastas perega reisil käia,” ütles Mirjam.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles