Noorte seksuaalalane teadlikkus on nõustajate hinnangul päris hea. Noormehi astub üle nõustamiskabineti ukse siiski kurvaks tegevalt harva.
Noored: Nõustamiskeskust karta ei tasu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ämmaemandad Maire Gaver, kes võtab noori vastu noorte nõustamiskabinetis, ja Evelin Põldsaar, kes käib koolides seksuaaltervisest rääkimas, julgustavad noori nõu küsima. Nõustamiskeskuse külastamise põhjus ei pea olema mingi suur mure. Noortele antakse nõu nii neile mõeldud nõustamiskeskuses kui ka üldhariduskoolides.
Kuidas noored nõustamiskeskusesse jõuavad?
Maire Gaver (MG): Enamik noori leiab tee meieni interneti vahendusel amor.ee veebilehe kaudu. Vähem tähtis ei ole ka loengutes - peamiselt seksuaaltervist käsitlevates - saadav informatsioon. Olenemata allikast, mille kaudu noor meieni jõuab, on oluline teadmine, et noortekeskusesse võib pöörduda mis tahes murega. See ei pea alati olema seksuaaltervisealane küsimus või probleem. On võimalik saada ka psühholoogilist nõustamist ja abi.
Evelin Põldsaar (EP): See on hea võimalus - nad ei pea maksma visiiditasu, selle tasub haigekassa. Koolides käies räägin ka sellest, et keskuses ei võta vastu naistearst, vaid ämmaemand-noortenõustaja. Tundub, et siis on neil julgem tulla.
MG: Kuigi tundub, et tänapäeval on noored suhteliselt avatud, nad ei pelga ning ka valehäbi on vähem.
Kui noorelt tullakse nõustamiskabinetti?
MG: 15-16aastased üldiselt. Meil on mõned tüdrukud, kes käivad juba 14aastaselt. Enamik hakkab 18-20aastaselt külastama. Vanemad neiud hakkavad käima juba naistearsti juures.
EP: Töötasin nõustamiskeskuses mõni aasta tagasi ning vahel tulid ka 12-13aastased, siis koos emaga. Tavaliselt oli siis tegu terviseprobleemiga ja pärast nõustamist suunasime nad edasi arsti juurde. Aga esmase pinge saime maha võtta.
MG: Vahel ei teata, kes kuuluvad noorte nõustamise sihtgruppi. Kuigi üldiselt peab ütlema, et noorte teadlikkus on kasvanud ja nad oskavad abi otsida, küsida, aga veel kord olgu öeldud: noorte nõustamiskeskusesse on oodatud kõik 12-25aastased poisid ja tüdrukud, noored. Asume Rakveres Tuleviku tn 4 ning noortele mõeldud aeg on kolmapäeviti kella 16-18.
Kas nõustatavate hulk on kasvanud tänu internetile?
MG: Oma osa on kindlasti internetil, aga alahinnata ei saa ka kooliprogrammi viidud seksuaalkasvatuse ja loengute osa.
EP: Oleneb ka sellest, missugune on koostöö kooliõdedega. Osa õdesid suunavad õpilasi noorte nõustamiskabinetti, sest paljud õpilased ise kohe tulla ei julge.
MG: On ka klassijuhatajaid suure algustähega, kes aitavad kontakte luua. Hiljaaegu käis üks klassijuhataja koos oma tüdrukutega. Vestlesime nii tervise kui seksuaaltervise teemadel.
Kõige raskem ongi vist astuda üle nõustamiskeskuse uksepaku?
EP: Päris paljud on öelnud, et kui nõustamine on ära olnud, teevad nad kergendatult “huuuh” ja ütlevad, et polnudki nii hull. Kui pinge on maha võetud, julgevad nad nõustamiskeskust soovitada ka sõpradele. Mõni tulebki kaasa oma sõpra n-ö turvama.
MG: Tulevadki mitmekesi kabinetti. Tegelikult polegi oluline, kes on kelle tugiisik, vaid et nad saaksid vastused oma küsimustele.
Mida soovitakse teada saada?
MG: Pöördumise põhjused on erinevad. Vahel ei olegi tegemist suure probleemiga. Soovitakse seksuaalelualast nõustamist, vastuseid erinevatele küsimustele, nagu millal alustada seksiga, milliseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutada, kuidas suguhaigustest hoiduda, millest aru saada, et põetakse suguhaigust jne.
EP: Mõned noored on juba otsustanud, et soovivad hakata kasutama pille, ja tahavad teada, milliseid kasutada. Teised jälle, millised on alternatiivsed võimalused pillide kasutamisele.
MG: Noortele tuleb selgitada, kuidas neid võtta. Esineb ka juhtumeid, et võetakse küll pille, aga siis kaks nädalat miskipärast pole võetud. Järgneb kurvalt esitatud küsimus, et mis nüüd saab. Noorte tüdrukute suurimad hirmud ongi soovimatu rasedus või suguhaigus.
EP: Koolides on küsitud, mida teha, kui kondoomi ostmiseks raha ei ole, aga vaja on. Nõustamiskeskusest saab neid tulla küsima ja need on tasuta. Loengu raames koolides enam kondoome niisama ei jagata. Põhjus lihtne - järgmine vahetund on need veepommidena vett täis lastud või õhupallidena täis puhutud. Ütlen seepeale neile naljavendadele, et õhupalle on odavam osta. Nõustamiskeskusesse tulnul on ilmselt kondoomi tõesti vaja ja selle ta ka saab.
Kui palju väärarusaamu tuleb noortega suheldes endiselt ümber lükata?
MG: Vahel tuleb ette, et kahtlustatakse suguhaigust, aga päris kindlad ei olda, kuidas see saadakse või saadi. Suguhaigused levivad ikka sugulisel tee ja verega kokku puutudes vere kaudu. Ühiseid olmeruume kasutades suguhaiguseid ei saa.
EP: Vahel on testimisest ka vale arusaam. Arvatakse, et kõiki suguhaigusi ja sugulisel teel levivaid haigusi saab testida vere kaudu, kuid tegelikkuses võetakse osa analüüse läbivaatuse käigus suguelunditelt.
Oleme kogu aeg rääkinud tüdrukutest, aga kuidas on noormeestega?
MG: Kurvastuseks käib noormehi väga vähe. Noormehed käivad küll HIV-testi tegemas, aga ülejäänud probleemid jäävad tagaplaanile.
Kõik saab alguse kodust - kui paljud meie täisealistest meestest käivad kontrollis, nii nagu käivad naised naistearsti juures?
Vahest on põhjuseks see, et nõustamine toimub kabinetis, mille uksel silt “Naistearst”. Lihtsam on, kui noormehed ette helistavad, siis saab öeldud, et astugu julgelt uksest sisse.
EP: Olen noormeestelt uurinud, kuidas nad tee keskusesse leidsid, miks tulid. Kindlas suhtes olijatel oli sageli vastuseks, et elukaaslane või naine käskis tulla. Naine oli ka kaasa, ootas väljas.
MG: Naine ootab ukse taga ja ei lase enne välja, kui testid on antud. (Naerdes – toim.) Aga kui tõsiselt rääkida, siis on selline käitumine mõtestatud. Suguhaigused pole kusagile kadunud ja hea on alustada puhtalt lehelt. Paljud ei ela monogaamset elu.
Tänapäeval on üsna erakordsed sellised paarid, kes leiavad selle õige ja eluvad elu lõpuni koos. Ikka on enne õiget erinevaid suhteid, ka seksuaalsuhteid.
Ei tahaks uskuda, et noormeestel on vähem küsimusi.
EP: Loengutes on noormeestel teinekord isegi paremad ja adekvaatsemad küsimused. Olen tähele pannud, et noormehed julgevad rohkem küsida kui tütarlapsed.
Sellepärast saab teha ka eraldi loenguid - just selleks, et ka tüdrukud saaks küsimusi esitada.
Nõustamiskeskustesse pöördub igal aastal individuaalsele nõustamisele keskmiselt 32 000 noort, seksuaalhariduse eesmärgil (näiteks visiit klassikaaslastega) külastab keskusi 8000 noort.
Veebilehel www.amor.ee esitatakse internetinõustamisel keskmiselt 4000 küsimust aastas, lisaks on noortel võimalus nõu saada spetsialistidelt ka veebilehel asuvast foorumist.
Allikas:Eesti Seksuaaltervise Liit