Kolm tuntud kirjanikku kogunesid reede õhtul Kulina mõisa, et arutleda kohavaimu üle. Mis ta üldse on? Ja kas ta nende endi loomingus ka kohal on?
Kirjanikud otsisid Kulina mõisas kohavaimu
Indrek Hargla, Sven Kivisildnik ja Mihkel Kunnus endise Kulina kooli aula laval vanaaegsetel toolidel, antiikse kohviserviisi taga pole just tavapärane vaatepilt. Kuid kus oleks veel parem rääkida kohavaimust kui paigas, mis endisi aegu õhkab? Kunnus võttis enda peale provokaatori rolli ning esitas kolleegidele teravaid küsimusi. Nii pidi välismaised – või suisa “olematuid” - tegevuspaiku armastav Kivisildnik selgitama, miks puudub tema loomingus tugev seos Eesti paikadega (seosed leiti siiski õige kiiresti üles). Hargla sai seevastu süüdistuse, et tema teostes lokkab promiskuiteet. See viis diskussiooni ajaloo valgete laikude ja tõdemuseni, et vanadest eestlastest on ikka näruselt vähe teada.
Loe teisipäevasest lehest, mida ühist on Kivisildnikul ja indiaanlastel, Harglal ja Vatikani arhiividel ning millist filosoofi armastab Kunnus kõige enam tsiteerida. Samuti saab teada, miks nõuab Kivisildnik ajaloo tõsist ümberhindamist.