Miks ma tahaksin olla nähtamatu?

Ilmar Tomusk
, kirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmar Tomusk.
Ilmar Tomusk. Foto: Liis Treimann

Lugesin teaduslehel artiklit pealkirjaga “Nähtamatuse keepi inimesele selga panna pole nähtavasti võimalik”. Uudis tegi mind väga kurvaks, sest just nähtamatuks tegevast riietusest olen ma viimastel aastatel unistanud. Kohe selgitan, miks ma tahaksin olla nähtamatu.

Paar korda nädalas satun mõnda kaubanduskeskusesse. Ma ei lähe sinna mitte lihtsalt hängima või aega surnuks lööma. Üldjuhul suundun toidupoodi, teinekord on vaja soetada spordijalatseid või riideid, nendegi poed asuvad tavaliselt suurtes kaubanduskeskustes.

Minu meelehärmiks seisab keskuse sissepääsu lähedal tavaliselt kahest-kolmest noorest inimesest koosnev vastuvõtukomisjon, kes hakkab mulle küsimusi esitama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles