Svirgsdeni lood: rannapoisi võõraviha

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristjan Svirgsden.
Kristjan Svirgsden. Foto: Meelis Meilbaum

Meil läks ka piir lahti. Kui Vene piirivalve ära läks. Ja läks tõesti lahti. Kõigepealt saeti meremärk vanarauaks ja veeti minema. Piirivalvetorn ja merekaartidele ülestähendatud meremärk seisid kõrvuti.

Oleks torn maha võetud, poleks vast nii suurt jama olnud. Aga noh, keegi ei kaeba, et tal on mõistust vähe. Aga võibolla ei aimanudki, et merel võib ka märke olla.

Järgmiseks taoti puruks naabrimehe etnograafiline käru aastast 1862, millega ta võrgukasti paadi juurde kärutas. Ja mille ööseks sinna jättis. Et hommikul kalasaak koju tuua. Pole ju kaugel käia. Taoti puruks lihtsalt tagumise pärast. Võõrapärane tööriist, mida linnamees arvatavasti näinudki polnud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles