Tagatisraha nõue hirmutab tanklaid

Kadrina tankla kuulub ketti, mis küll suudaks deposiiti maksta, kuid ei pea seda õiglaseks. Foto: Meelis Meilbaum

Valitsus otsustas toetada kütusemüüjatele minimaalselt 100 000 euro suuruse tagatisraha kehtestamist. Väiketanklatele jääb deposiidi eesmärk arusaamatuks ning võib tähendada neile sulgemisotsust.

Riigikogu rahanduskomisjoni algatatud ja valitsuse toetuse saa­nud vedelkütuse seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muudatuste üks tähtsamaid punkte on, et kütusemüüja peab majandustegevuse re­gistris registreeringu saamiseks esitama maksu- ja tolliame­tile käibemaksu tagatise, mille minimaalne suurus on eelnõu kohaselt 100 000 eurot.

“Teatavasti meil on Eestis praegu 400 kütusemüügiga tegelevat ettevõtet, samal ajal kui Soomes on selliseid ettevõtteid kümmekond. Ja meil on kütuseäriga seotud käibemaksupettusi päris palju,” ütles peaminister Andrus Ansip jaanuari keskel valitsuse pressikonverentsil.

Arusaamatu nõue

Rakke Tankla ASi tegevjuht Kalju Tamm arvas, et tegu on otsitud põhjusega muu eesmärgi saavutamiseks.

“Maksu- ja tolliametil peaks olema ju väga täpselt teada, esitame neile iga kuu aruande. Vähemalt viimase viie aasta jooksul pole me hilinenud ühegi maksu maksmisega, kõik maksud on makstud. Ma pole ühtki erakorralist tehingut teinud, see tähendab, et meie käibest peaks raha liikumine ju näha olema,” rääkis ta.

Korralikult makse maksnud ettevõtte paneb otsus ootamatult keerulisse olukorda.

“Kui me ei pea seda tagatisraha maksma hakkama, tuleme omadega välja ja läheb normaalselt. Aga oleme ikkagi maa­kohas tegutsev väiketankla ja firmal ei ole sellist raha kuskilt võtta. Ei ole ka vara, mida saaksime pangale pantida. Kui  tankla asuks linnas või linna ääreski, siis võib-olla oleks  mõeldav, aga julgen arvata, et meie tankla eest ükski pank niisugust laenu ei anna,” arutles ta.

“Raha tanklal loomulikult ei ole, sest meie käi­ve on juba nii väike, niisugust summat po­le küll võtta,” üt­les ka Heiki Pärnamägi, kes haldab Väike-Maarja Antaares ASi tanklat. Tegu on ehitusfirmaga, millele tankla pidamine on lihtsalt väike kõrvaltegevus. “Meie ostame (kütust - toim.) ju hulgifirmalt. Ma ei tea, kuidas me küll saame petta,” lisas ta.

“Eks paneme üldse kinni või teeme kinniseks tanklaks. See on minu jaoks täiesti arusaamatu ja mõttetu nõue. Sest meid on võimalik ju igal ajal kontrollida, me ostame arve alusel. Mismoodi meie saame käibemaksupettust tekitada?” oli Pärnamägi nõutu.

Alternatiiv?

Sevenoil EST OÜ-l on Lääne-Virumaal Kadrinas ja Haljalas Premiumi tankla. Ettevõtte juhataja Mati Luik nii suurt tagatisraha õigeks ei pea. “Arvan, et probleemid, mis puudutavad käibemaksupettusi, pole tankla­tes, vaid kuskil mujal.”

Eesmärki tema sõnul seadusemuudatus ei saavuta, väikeste tanklate elu tehakse keeruliseks ja konkurentsist pole mõtet hiljem rääkida. “Meil on 20 tanklat, meil poleks probleeme 100 000 eurot maksta, aga oleme solidaarsed üksiktankla pidajatega, et leida mingi teine lahendus sellele olukorrale,” kinnitas ta.

“Meie seisukoht on see, et summa ei peaks olema täpselt määratletud 100 000 eurot, vaid võiks olla tanklapõhine,” ütles Mati Luik ja selgitas, et tagatisraha võiks määrata tanklale, mitte ettevõttele, näiteks 10 000 eurot, nii oleneks makstav summa tanklate arvust.

Teine variant võiks olla Luige hinnangul see, et kui kütusemüüja soovib majandustegevuse registris registreeringut saada, tehakse tagatisraha kohta kaalutletud otsus – analüüsitakse juba tegutseva ettevõtte käitumist maksuküsimustes – ja kui pole probleeme olnud maksude tasumisega, siis määratakse väiksem tagatisraha kui 100 000 eurot või ei soovita seda üldse. Neile, kes turule tahavad siseneda, võiks olla konkreetne summa määratud, olgu selleks siis 50 000 või
100 000 eurot. “Tema ajalugu me ju ei tea,” märkis ta.

Sevenoil EST on oma ettepanekud ka seadusandjale edastanud. “Kas seda arvestatakse, seda me ei oska öelda,” lisas Mati Luik.