Kolumn: linna all on linn, vol. 2

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Lainevoog.
Jüri Lainevoog. Foto: Meelis Meilbaum

Mitmekülgne 19. sajandi rahvavalgustaja Jaan Jung, kelle tublide tegude hulka kuulub näiteks Lõhavere identifitseerimine Lembitu linnusena, kirjeldas 1876. aastal praeguseks unustatud allikaile toetudes vana Rakveret kui linna, mille Taani kuningad 13. sajandil ühel ajal Tallinna ja Narvaga üles ehitasid ja mis kuni Liivi sõjani nendega kauplemises ja käsitöös võistles. Orduaja lõpul oli siin üle neljasaja maja, mitu kirikut, klooster, hospidal ja oma meresadam – Toolse. Suurem ja parem osa asumist (kolm neljandikku, täpsustab Jung), mida valitses kahest bürgermeistrist, kuuest raehärrast ning sekretärist koosnev magistraat, paiknes “üle oja” ehk tänapäevaselt väljendudes Kirikupargi tiikide liinist ida pool.

Jaani (erinevalt tema Carl Gustavist nimekaimust) ei saa kuidagi seostada alateadvuslike tõlgendustega, vaid ta vahendas oma arvukates ajalooteemalistes teostes siiralt infot, mida oli kogunud. Seepärast tasub eelneva jutu kullaproovi tõsiselt uurida. Tehkem seda!

Leidub viiteid, et taanlased rajasid Rakverre linnuse juba 1223. aastal, ning pole põhjust kahelda, et see julgustas siia tulema läänepoolse Euroopa kaupmehi ja käsitöölisi, kellele Virumaa jõukusest (HCL, XXIII/7: “viljakas ja väga kaunis, ning oma väljade poolest avar maa”) lähtuvad võimalused isu tegid. Ja kui vaadata, milline oli 13. sajandi keskel, peale jõuvahekordade selginemist, stabiliseerunud Taani võimu ala Põhja-Eestis, näeme, et Rakvere ei jäänud oma ühendusteede ega tagamaade potentsiaali poolest sugugi Tallinnale või Narvale alla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles