Inimeste meenutused loovad rannakülade mälumaastiku rikkuse

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rannakülade mälumaastiku projekti võttegrupi juht Tiit Lepik ja Käsmu meremuuseumi juht Aarne Vaik on alustanud inimeste mälestuste korjet.
Rannakülade mälumaastiku projekti võttegrupi juht Tiit Lepik ja Käsmu meremuuseumi juht Aarne Vaik on alustanud inimeste mälestuste korjet. Foto: Marianne Loorents

Käsmu meremuuseumis – endises kaptenite koolis – teeb tutvumisringi tosin turisti. Selle ühes ruumis peetakse aru Lahemaa rannakülade mälumaastiku projekti järgmiste ülesannete üle.

Intervjuud, mis on tehtud rannakülas elavate inimestega nende mälestustest, peavad nii kaugetest maadest tulnud külaliste kui ka kogukonna liikmete jaoks nüüd lindistatud saama.

Rannakülade mälumaastiku projekti esimene ülesanne saada ajaloolised jäädvustused kaustade vahele on juba täidetud. Kultuuripärandi spetsialisti Ave Pauluse ettepanekul on kaardistatud nii külade ajalugu kui ka olulisemad paigad, isikud, pärimuskandjad ja külaelanike traditsioonilised tegevusalad. Nüüd tuleb tegeleda nii-öelda elava pärimusega. Anu Karjatse Kolga muuseumist, Aarne Vaik ja Triin Saks Käsmu meremuuseumist ning võttegrupi vedaja Tiit Lepik lähevad korjele, et igas rannakülas salvestada heli- ja videolindile pärimuskandjaga kaks kuni kolm tunniajast intervjuud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles