Taasiseseisvumise aastapäeva eel

Edgar Savisaar. Foto: Meelis Meilbaum

Laupäeval, 20. augustil möödub juba 25 aastat päevast, mil meie riigi ajaloos algas täiesti uus peatükk: “Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest” deklareeris, et Eesti on taas iseseisev vabariik. See oli julge otsus, mille täpset tulemust ei osanud toona veel keegi ennustada. Aeg oli keeruline, kuid täis lootust.

Selle aja suurimaks imeks IME ehk isemajandava Eesti programmi kõrval sai taasiseseisvumise saavutamine ilma verevalamiseta. Ajaloos paraku pigem erand kui reegel.

See sai teoks tänu inimeste ühisele unistusele vabast riigist, kuid ka tänu eestlaslikule tasakaalukusele. Protsessis oli oma roll NSV Liidu nõrgenemisel, perestroikal, rahvarinde loomisel ja veel paljul muul, kuid esmatähtis oli rahva toonane tugevus ja ühtsus, hoidumine äärmustest – eestlased ei läinud kaasa käredate rahvuslastega, venelased ei võtnud tuld interrindest.