Vastukaja: ka meie suudame aidata

Raivo Küüt
, Siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsiooni- poliitika asekantsler
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsiooni- poliitika asekantsler Raivo Küüt.
Siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsiooni- poliitika asekantsler Raivo Küüt. Foto: Aivo Kallas / Kliff & Klaus Stuudio

Eesti on juba aastaid võtnud vastu inimesi, kes on sunnitud oma kodumaalt põgenema ja vajavad varjupaika. Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on Eestilt rahvusvahelist kaitset palutud väga vähe. Nii oleme aastatel 2000–2016 rahvusvahelise kaitse andnud 253 inimesele. Kõige enam on nende seas Ukraina kodanikke, kuid teistest rohkem on ka Süüria, Sudaani, Afganistani ja Venemaa kodanikke.

Samal teemal: 12. augusti Virumaa Teatajas Anu Viita-Neuhausi artikkel “Lääne-Virumaale saabus esimene pagulaspere”.

Iga arvu taga on konkreetsed inimesed ja lood. Nende seas on ka Euroopa rändekava raames Kreekast Eestisse ümber paigutatud 36 inimese lood. Peamiselt on need seotud kestva sõjaga Süürias, kus üle poole sõjaeelsest elanikkonnast on olnud sunnitud põgenema riigi sees või riigist välja. Äärmusrühmitus Daesh (tuntud ka kui Islamiriik) hoiab sõjalist konflikti üleval ka Iraagis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles