Seakasvatajad tahavad võitluses metssigade vastu appi kaitseväge

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kaitseväelased
Eesti kaitseväelased Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Möödunud nädalal aset leidnud seakasvatajate ja veterinaaride kohtumisel nõudsid seakasvatajad seoses seakatku laastamistööga riigilt metssigade arvukuse kiiremaks vähendamiseks vajadusel kaitseväe kaasamist, kirjutab Saarte Hääl.

"Kui jahimehed ei saa küttimisega hakkama, siis tuleb kaitseministeerium appi kutsuda, sest neil on ju ka relvad," kõlas üks kohtumisel kõlanud seisukoht. Kaitseväe kasutamist sigade küttimisel pooldab ka Saaremaa seakasvatusettevõtteid ühendava Valjala Söödatehase juht Raul Maripuu.

"Kui Eesti on seadnud metssigade arvukuse vähendamise 1,5 isendini 1000 hektari jahimaa kohta, siis tuleks see nõue jõulisemalt paika panna ja seda jäigalt järgida," leidis seakasvataja, kelle sõnul tuleks jahinduspoliitika küündimatuse korral tuua appi kaitsevägi. "Kogu Saaremaa on üles tuhnitud – kas ikka kütitakse metssigu nii palju kui vaja?" küsis seakasvataja.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Indrek Halliste ütles kohtumisel seakasvatajatega, et võitlust seakatkuga saab nimetada sõjaks ja niinimetatud sõja ajal ei saa lõpmatult kaalutleda iga otsuse juures, vaid tuleb olla jõulisem ja otsustuskindlam.

Sõjakas meeleolus olid ka seakasvatajad ise, kes leidsid, et katku ajal tuleks registreerimata ja nõudeid mittetäitev seapidaja nimetada kurjategijaks. Märgiti, et nõuete mittetäitjaid tuleb jõuliselt korrale kutsuda ning nendega ei tohi leebelt käituda. Öeldi sedagi, et katku ajal ei saa olla eetiline.

Märgiti, et paljud autojuhid ja jahimehed ei ole siiani aru saanud, et Eestis on seakatk. Samas andis riigi esindaja teada, et keskkonnaamet plaanib hakata jahimeeste tegevuse üle teostama riiklikku järelevalvet.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles