WTO taunib Venemaa sealihaembargot

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa sulges 2014. aastal oma turu Euroopa Liidust tulevale sealihale.
Venemaa sulges 2014. aastal oma turu Euroopa Liidust tulevale sealihale. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Maaeluministeeriumi teatel on Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reedene otsus tunnistada Venemaa embargo Euroopa Liidu sealihale ühenduse reeglitega vastuolevaks küll märgiline, ent esialgu jääb selle praktiline mõju tagasihoidlikuks.

"Sisuliselt on WTO kohus oma otsusega tunnustanud kogu EL-i toiduohutuse ja loomatervise järelvalvekorralduse toimimist tervikuna. Otsus ütleb selgelt, et Venemaa poolne piirang ei tuginenud riskihinnangul ega ühelgi teaduslikul põhjendusel, oli WTO poolt lubatust mitmeid kordi piiravam ning vastuolus WTO põhiliste printsiipidega," ütles ministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai BNS-ile.

Samas märkis ta, et otsest praktilist mõju sellel otsusel kahjuks Eesti sealihasektori jaoks praegu ei ole, kuna Venemaa on kehtestanud poliitilistel põhjustel üldise embargo kõigile Euroopa Liidu toidukaupadele.

"Kindlasti tuleb aga edasi töötada selle nimel, et Venemaa tunnustaks Euroopa Liidu tsoneerimise põhimõtteid ning ei piiraks seakatkule viidates importi kogu Euroopa Liidust ega ka Balti-Poola seni veel taudivabadest piirkondadest," ütles asekantsler.

Kevvai märkis, et kui see ka nii läheks ja Venemaa neid põhimõtteid tunnustama hakkaks, saaks otsuse positiivne mõju avalduda siiski alles seejärel, kui üldine Venemaa-poolne poliitiline toidukaupade impordikeeld Euroopa Liidust lõpetatakse.

Maaeluministeeriumi esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu ütles BNS-ile, et otsuse ajastus oli siiski väga hea. "WTO värske liikme Venemaa Föderatsiooni kaubanduspoliitika ülevaatus toimub 2016. aasta septembris," ütles ta.

"See tähendab, et julgeolekupoliitiliste ja muude küsimuste kõrval võetakse rahvusvaheliselt suurema tähelepanu alla ka Venemaa kaubanduspoliitika, kuna ülevaatus näeb ette eraldi kõikide kaubandust puudutavate reeglite ning seaduste läbivaatamist kõigi 162 WTO riigi ees," lisas diplomaat.

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) komitee otsustas reedel, et Venemaa impordikeeld Euroopa Liidust pärit sealihale üldiselt ning Eestist pärit sealihale eraldi on ühenduse reeglitega vastuolus.

Komitee märkis, et Venemaa keeldumine teatud EL-i kaupade importimisest ning impordisertifikaatide kohandamisest seakatkuohule viidates on sisuliselt impordikeeld kogu Euroopa Liidu toodetele. Säärased piirangud ei ole kooskõlas rahvusvaheliste standarditega ning eiravad WTO fütosanitaarmeetmete teemalisi alusleppeid, teatas Euroopa Komisjon.

Samuti on komitee hinnangul väär ka Eestist, Poolast ja Leedust pärit sealiha ja sellest valmistatud toodete impordist keeldumine eraldi võetuna.

Nii Euroopa Liit kui Venemaa võivad WTO komitee otsuse 60 päeva jooksul edasi kaevata.

Venemaa sulges oma turu Euroopa Liidust pärit sealihale 2014. aasta jaanuaris, viidates metssigadel leitud sigade Aafrika katku juhtumitele Valgevenega külgnevates Leedu ja Poola piirkondades. Impordikeeld on põhjustanud ühenduse lihatootjatele märgatavaid kahjusid, kuna Venemaale läks 2013. aastal veerand EL-i sealihaekspordist, kogumahus 1,4 miljardit eurot.

Euroopa Liit pöördus impordipiirangu lahendamiseks WTO poole, kuna oli seisukohal, et üksikud ja piiratud ulatuses leitud seakatku juhtumid ei saa olla aluseks terve 28-liikmelise ühenduse sealihaimpordi keelustamisele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles