Ministeerium tõrjub seakasvatajate kriitikat metssigade küttimise osas

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ulukitele alanud ajujaht ajab loomad liikvele.  Foto on illustratiivne.
Ulukitele alanud ajujaht ajab loomad liikvele. Foto on illustratiivne. Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Keskkonnaministeerium ei nõustu seakasvatajate kriitikaga metssigade arvukuse vähendamise suhtes, viidates, et jahimehed on nendele antud küttimiskohustuse täitnud ja ületanud.

"Tänavu 29. veebruariga lõppenud jahindusaasta oli erakordne, kuna metssigade kaudu leviva sigade aafrika katku leviku tõkestamiseks tuli metssigade küttimine ümber korraldada ning kehtestada varasemast kõrgemad küttimismahud. Keskkonnaamet määras seireandmetele tuginedes 2015/2016 jahihooajaks kohustuse küttida 29 608 metssiga. Jahimehed täitsid ettenähtud miinimumi ning paljudes maakondades seda ka ületati," ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.

Kokku kütiti eelmisel hooajal 32 330 metssiga. Lisaks hukati 35 katku kahtlusega metssiga ja leiti 2006 korjust. Metssea asurkond vähenes möödunud jahiaasta jooksul 34 371 isendi võrra, ütles Lamp.

"Keskkonnaagentuur tegi ettepaneku 2016/2017 jahihooaja küttimismahuks 17 850 metssiga, millest on 1. augusti seisuga kütitud 5508. Saaremaal on kütitud 34 protsenti ettenähtud küttimismahust, mis on võrreldes teiste maakondade tulemusega veidi üle keskmise, mis on 31 protsenti. Jahihooaeg kestab 2017. aasta veebruari lõpuni," märkis Lamp.

Oktoobrist algav ajujahi periood tõstab metssigade küttimisarvu märgatavalt. Kui süveneda 01. augusti seisuga kütitud metssigade küttimisstruktuuri, on märgatav põrsaste üliväike osakaal, vaid 6 protsenti kütitud metssigadest, ent kindlasti see arv tõuseb oluliselt koos põrsaste suuremaks kasvamisega, viitas ministeeriumi asekantsler.

"Lisaks tuleb arvestada, et enim metssigu kütitakse talvel, mil jahipidamisele aitab kaasa loomajälgi reetev lumekate. Seega usume, et jahimehed suudavad metssigade küttimismahte eeskujulikult täita ka tänavu," kinnitas Lamp.

Seakatku leviku seiskamiseks või selle kiiruse oluliseks pidurdamiseks tuleb saavutada arvukus - 1,5 isendit 1000 hektari kohta, samas Euroopa Liidu soovitus on 5 metssiga 1000 hektari kohta.

"See eesmärk tuleb saavutada 2017/2018. aasta jahihooaja lõpuks. Sigade aafrika katku viirus on väga püsiv ning valvsust ei tohi kaotada ka vähendatud metsseapopulatsiooni oludes ehk kodusigade kaitsmiseks tuleb järgida bioohutusmeetmeid," rõhutas Lamp.

Jahinduse üle teeb järelevalvet Keskkonnainspektsioon. 2015. aastal alustas Keskkonnainspektsioon jahiseaduse rikkumiste alusel 266 väärteomenetlust, 2016. aasta esimesel poolaastal 75 väärteomenetlust.

Metssigade küttimishooaeg kestab aasta läbi.

Möödunud nädalal aset leidnud seakasvatajate ja veterinaaride kohtumisel nõudsid seakasvatajad seoses seakatku laastamistööga riigilt metssigade arvukuse kiiremaks vähendamiseks vajadusel kaitseväe kaasamist, kirjutas Saarte Hääl. Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Indrek Halliste ütles kohtumisel seakasvatajatega, et võitlust seakatkuga saab nimetada sõjaks ja niinimetatud sõja ajal ei saa lõpmatult kaalutleda iga otsuse juures, vaid tuleb olla jõulisem ja otsustuskindlam, edastas Saarte Hääl.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles