Puuetega inimesed on valmis olema otsustajatele partneriks

Katrin Uuspõld
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puuetega inimestega arvestatakse Eesti ühiskonnas aina enam, kuid veel on vajalikud väga paljud muudatused.
Puuetega inimestega arvestatakse Eesti ühiskonnas aina enam, kuid veel on vajalikud väga paljud muudatused. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Puuetega inimeste eestkõneleja Monika Haukanõmm ütles, et nad ei taha olla greenpeace’ilikud laeva külge aheldajad ega ministril nööbi eest ära keerajad, vaid konstruktiivsed läbirääkijad – et väheneks puuetega inimeste formaalne kaasamine ja tuleks sisulisi muutusi.

Eelmisel nädalal kogunesid Rakveres Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIK) liikmed üle Eesti, et pidada suvekooli, mille käigus arutati muu hulgas seda, kuidas puuetega inimeste hääl kuuldavam oleks.

EPIK juhatuse esimees, riigikogu liige Monika Haukanõmm ütles, et kui varem tuli eelnõusid harva kooskõlastamisele, siis nüüd suurtes asjades neist mööda ei minda. Küll tuleb tema sõnul ette näilist kaasamist ehk puuetega inimeste esindajad kutsutakse ümarlauda, kuulatakse ära nende arvamus mingil konkreetsel teemal, aga kuulda seda ei võeta. “Kui aga dokument läheb kooskõlastusringile, siis väidetakse, et see on tehtud koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga. Jah, koostööd on tehtud, aga meie ettepanekuid ei ole arvesse võetud. Tahaks sellist olukorda tulevikus vältida,” kõneles Haukanõmm.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles