Äsja valminud Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring kinnitab, et eestimaalased hindavad kõrgelt nii Eesti keskkonnaseisundit kui ka looduses aja veetmise võimalusi.
Eestimaalased hindavad Eesti keskkonnaseisundit kõrgelt
24. august 2016, 15:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Saime uuringust teada, et viimase aasta jooksul on looduses aega veetnud 90 protsenti elanikest ning 55 protsenti on käinud ka loodusõppe- või matkaradadel. Seega ei kinnita uuring arvamust eestimaalase dramaatilisest kaugenemisest loodusest. Keskkonnaministrina on mul puhas rõõm, et 84 protsenti vastanutest käib looduses tihti, olgu siis seenel, marjul, kalal või muul eesmärgil,“ märkis keskkonnaminister Marko Pomerants ning lisas, et RMK on looduses liikumise võimaluste rajamisse aastatel 2013-2015 investeerinud 8,6 miljonit eurot.
Samuti hinnatakse väga kõrgelt puhta joogivee kättesaadavust, mida märkis heaks või pigem heaks 82 protsenti vastanutest. Aastatel 2009-2015 investeeriti just puhta joogivee tagamiseks 240 miljonit eurot. Projektide tulemusel kindlustati 301 000 inimesele kvaliteedinõuetele vastav joogivesi ja 52 000 elanikule loodi võimalus liituda ühisveevärgiga. Projektide raames rajati ja uuendati 1400 km joogiveetorustikke ning 110 veetöötlusjaama.
Nooremad inimesed kaldusid veidi positiivsemalt hindama ka mitmete keskkonnavaldkondade olukorda ning jäätmete taaskasutust. Rääkides kliimamuutuste leevendamisest, paistavad teemaga kõigist vanuserühmadest kõige enam kursis olevat 15-19-aastased.
„Noorte positiivne kriitikameel ilmneb ka asjaolus, et alla 30-aastased hindasid enda käitumist keskmisest harvemini keskkonnateadlikuks. Ilmselt on põhjus selles, et noored teavad, mida keskkonnateadlik käitumine enesest tegelikult kujutab ning vastav on ka nende suhtumine enda käitumisse,“ selgitas Pomerants.
Keskkonnateadlikuks peab ennast 90 protsenti vastajaist, kusjuures 20 protsenti isegi väga keskkonnateadlikuks.
Ida-Virumaad iseloomustab jätkuvalt aga vähesem teadlikkus ja keskkonnahoidlik käitumine ning ka negatiivsemad hinnangud nii keskkonnaseisundile kui inimeste keskkonnateadlikkusele. Idavirualsed hindasid negatiivsemalt näiteks jäätmemajandust, välisõhu ja vee puhtust, suurte tööstuste poolt keskkonna saastamise vältimist, loodusressursside säästlikku kasutust ja keskkonna-alase huvihariduse kättesaadavust.
Alates 2012. aasta uuringust on peaaegu kõik hinnangud Eesti keskkonna seisundi kohta ja keskkonna tegevusvaldkondade kohta rohkem või vähem paranenud. Tänavu hindas 88 protsenti vastajatest Eesti keskkonnaseisundit väga heaks või pigem heaks.
Küsitluse viis Turu-uuringute AS läbi 2016. aasta mais ning vastajaid oli 1003.