Arto Aas: haldusreformi läbiviimise tähtajad on põhiseadusega kooskõlas

Kristel Kaljuvee
, peatoimetaja asetäitja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arto Aas.
Arto Aas. Foto: Erik Prozes

Haldusreformi seadus on põhiseadusega kooskõlas ning reformiga venitamine ei ole enam Eesti inimeste ja omavalitsuste huvides, leiab riigihalduse minister Arto Aas.

"Pikalt veninud haldusreform peab saama ühel hetkel oma lahenduse. Me ei saa reformide tegemist pidevalt edasi lükata ja takerduda lõpututesse vaidlustesse," ütles riigihalduse minister Aas. "Haldusreformi venimine, tähtaegade lükkamine kaugesse tulevikku ja erakorraliste valimiste korraldamine ei ole Eesti inimeste ja omavalitsuste huvides," lisas minister 

Kuigi õiguskantsler viitas, et sundühendamiste tähtajad on liiga lühikesed, lähtub haldusreformi seadus seni kehtinud Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusest, mille kohaselt peavad omavalitsuste ühinemistega kaasnevad tegevused olema valitsuse algatatud ühinemistel teostatud hiljemalt 120 päeva enne uue volikogu valimisi. 

Tähtaegadega on järgitud ka loogikat, et alates haldusreformi seaduse jõustumisest 1. juulil 2016 on kõigil omavalitsustel olnud võimalik algatada haldusreformi eesmärki järgides ühinemisläbirääkimisi ja teada, mis tingimustel valitsus algatab nende ühendamise miinimumsuuruse kriteeriumile vastavaks. Seega on omavalitsustel aega, et vältida sundühendamise etappi sattumist. 

Haldusreformi põhiseadusele vastavust on analüüsiga kinnitanud ka Eesti õigusteadlane ja põhiseaduse väljatöötaja Jüri Raidla, kes esindab selles küsimuses riigikohtus valitsust. 

Raidla toob oma vastuses riigikohtule välja, et haldusreformi seaduse ajaraam lõpetab liigsete viivitusteta isikute põhiõiguste tagatust kahjustava ning kohalike omavalitsuste toimetulekut pärssiva olukorra. Teiselt poolt võimaldab haldusreformi ajaraam vältida valimiste perioodi vahelise haldusterritoriaalse korralduse muutusega kaasnevat segadust kohaliku omavalitsuse üksuse volikogude koosseisus ja töökorralduses. Haldusreformi toimumise sidumine volikogu valimistega tagab põhiseaduse paragrahvis 156 tuleneva volikogude nelja-aastase töötsükli. 

Samuti on oluline tähele panna, et valitsus ühendab need omavalitsused, kes omaalgatuslikus etapis ei ühine ja ei vasta elanike arvu miinimumkriteeriumile. Praeguse seisuga on juba ühinemisläbirääkimistesse kaasatud 187 omavalitsust 213-st ehk ligi 88 protsenti kõigist Eesti valdadest ja linnadest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles