Ilm hävitab viljasaagi

Põllumees on tänavu valiku ees – kas koristada vihmavalingute vahepeal oder, nisu või mõni teine põllukultuur. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Kui kevad algas põllumehele lindude peletamise ja põuaperioodiga, siis pikk vihmaperiood paneb taimekasvataja aastale nukra punkti.

Ilm nöögib Virumaa põllumehi: vihmast pehme märja maa tõttu ei saa sööta kätte ja sajud on pannud vohama seened ka teravilja peal. See on vilja kvaliteedi kohati nii alla viinud, et saak ei kõlba söödaviljakski.

“Eks ta nii on, et alati võiks parem olla. Kõige suurem mure on praegu talinisuga,” rääkis Voore farmi peaagronoom Margus Lepp. Probleem on nii kehva kvaliteedi kui kuivatamisega. “Isegi kui ära võtta kannatab, läheb kuivatamisega kaua aega – see teeb asja kalliks,” ütles põllumees.

Kui tavaliselt näeb koristuskalender ette, et kõigepealt korjatakse põllult oder, seejärel nisu, uba, raps ja pärast seda mais, siis sel aastal tuleb vaadata, mida vihm üldse võtta lubab. Margus Lepa sõnul käib kõik ilma järgi: nii kui maapind vähegi tahedam on, püütakse midagi kätte saada. 

Kui palju ilma tõttu kaotsi läheb, on praegu raske hinnata, sest koristustööd veel käivad. Odrakogus tuleb Margus Lepa hinnangul neli-viis tonni hektari kohta. Võrdluseks: möödunud aastal oli see näitaja kuus tonni hektarilt. 

“Hästi kasvavad söödakultuurid. Mais tuleb iseäranis hästi,” rääkis Margus Lepp.

“Kõik hakkas peale sellest, et talv oli taliviljadele halb, kevad kuiv ja nüüd ei lase vihm saaki koristada,” lausus teraviljakasvataja Olav Kreen. 

“Kevadel, kui taimed oleksid pidanud kasvama, jäid nad kängu. Pärast tuli see niinimetatud teine rinne peale ja nõnda nad tulid kahes rindes. Taimekaitset oli ka suhteliselt keeruline teha, seetõttu võibki tänavu põldudel tavapärasest rohkem umbrohtu näha,” rääkis teraviljakasvataja. 

“Talivili tuleb kahes rindes, mis tähendab, et selle kõikvõimalikud näitajad söödaviljanagi on väga küsitavad. Lisaks on probleem niiskusest tekkinud seente ja neist tulevate toksiinidega – ehk on vili mürgine,” sõnas Olav Kreen.

“Meil on nüüdseks koristatud üle 30%, aga peaks võtma umbes 20 hektarit päevas. Praegu saab heal päeval koristada kümme hektarit. Sest masin pole niimoodi ehitatud, et saaks märga vilja võtta. See lihtsalt ei separeeri, hakkab põllu peal uppuma, ummistub. Ei saa tera kätte,” rääkis Olav Kreen. 

“Kui palju vaeva põllumehed praegu kuivatamisega näevad, seda ei ole võimalik kirjeldada,” lisas ta.

Iseäranis problemaatiliseks peab Viru-Nigula teraviljakasvataja nende põllumeeste olukorda, kel suure osa saagist moodustab hernes. 

See olevat vihmadega lamandunud ja seda kätte saada on raske: tema põldudel kasvab hernest hektaril ligi kuus tonni, kuid kätte saab heal juhul neli tonni.

“Ma ei kadesta neid, kellel on suur osa põldudest herne all. Iga päevaga läheb läheb olukord keerulisemaks: need, kes hilja peale jäävad, peavad leppima vaid tonniga,” rääkis teraviljakasvataja.