Psühholoogid eristavad nelja sorti pasiiv-agressivset käitumist.
Kas tuttav on passiiv-agressiivne? Vaata järele!
5. september 2016, 09:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1) Esimese liigi alla käivad Psychology Today andmetel näiteks õelate kuulujuttude rääkimine, pidev kriitika teiste ideede või lahenduste kohta, negatiivne suhtumine. Lisaks kuuluvad siia ka õel ad naljad – ja kui ohver sellise käitumise kohta aru pärib, saab ta vastuseks, et “tehti ju ainult nalja”.
2) Varjatud vaenulik käitumine hõlmab endas vaikimist, sotsiaalset eraldamist, reetmist, kahepalgelisusest, segaseid sõnumeid ja provotseerimist. Teinekord võib see väljenduda selles, tehakse sihilikult haiget inimestele, kes ohvri jaoks tähtsad on – või siis lõhutakse temale armsaid asju.
3) Mõnikord tuleb töises õhkkonnas passiiv-agressiivne käitumine kõige paremini välja. Kui keegi meelega venitab, “unustab”, infot enda teada hoiab, isiklikku vastutust eitab ja pidevalt vabandusi leiab, on asjad halvad. Lisa sinna töötaja kangekaelsus, võimetus oma projekte lõpetada ja komme, kokkulepetest mitte kinni pidada, siis saad kokku olukorra, millele tuleb kiiremas korras lahendus leida.
4) Passiiv-agressiivne inimene võib endale valida ohvrirolli, et selle läbi “soodustusi” saada. Loogika on selline: ma karistan ennast, et selle läbi sind karistada. Sagedased käitumismustrid on sel juhul näiteks meelega kaotamine, liialdatud või väljamõeldud terviseprobleemid, sõltuvus – teisisõnu, kõik see, mille kaudu on lootust kaastunnet saada.