Põhjaranniku läheduses elamisel on ka oma varjuküljed. Kui inimesed suvekodust tagasi linna kolivad, ei jää suvilarajoonid päris tühjaks, sest koos sügistuultega kondavad seal ringi kassid, mõnikord ka koerad, kelle inimesed on maha “unustanud”. Paraku ei lõpe need lood nagu toredas filmis “Üksinda kodus”, kus ema loo lõpus õnnelikult oma kadunud pereliiget embab.
Tellijale
Lemmikloomadest saavad sügisel hüljatud aksessuaarid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljud inimesed ei suhtu looma nagu pereliikmesse, nagu elus hinge, vaid võtavad teda kui aksessuaari, mis hetkeemotsiooni ajel või laste pealekäimisel soetatakse ja suvitushooaja lõppedes koos suvekübara ja bikiinidega ära visatakse.