Keskkonnaamet ja Tapa vald koristasid jäätmeid

Möödunud aastal korraldas keskkonnaamet jäätmete koristamist ebaseaduslikelt ladestuskohtadelt. Üks suurematest objektidest asus Tapa linnas Rooba tänaval.

Tapa valla keskkonnaspetsialisti Krista Pukki sõnul oli Rooba tänaval tegemist eelkõige nõukogude aja pärandiga, millest aja möödudes on saanud ümbruses asuvate garaažide omanike jaoks ebaseaduslik prügi ladestamise koht.
“Lisaks seal kunagi olnud barakkide lammutusprahile, mille koristas ära kesk­konnaamet, oli juurde tekkinud ka olmeprügihunnik, mille kevadel sealt likvideerisime,” rääkis Krista Pukk. “Meil on suur probleem Rooba tänava garaažiühistutega, kelle liikmed väidavad, et neil prügi ei teki. Ühega neist on vald ka kohtus käinud, sest nad leidsid, et kohustuslik jäätmevedu on nende jaoks ebaõiglane,” selgitas Pukk, kelle sõnul on kindel, et jäätmed kuuluvad  ümberkaudsete garaažide omanikele, kuid täpselt tuvastada, kust praht on pärit ja millal kogunenud, on raske.

Nüüd on vald paigaldanud sinna nii eesti- kui venekeelse sildi, mis keelab prahti maha panna.
Samuti on maaala puhastatud ja seetõttu parem jälgida, millal jälle ebaseaduslikult jäätmeid tuuakse.

“Kui tuvastame süüdlase, siis on õigus alustada väärteomenetlust, mille raames on võimalik määrata trahv,” hoiatas Pukk korraldatud jäätmeveost kõrvalehoidjaid.

Saastaja tabamisel ootab süüdlast kuni 1150 euro suurune trahv, juriidilist isikut on loata jäätmekäitluse eest võimalik karistada kuni 30 korda suurema trahviga.
Nii kodune kui ettevõtte jäätmekäitlus peab olema korraldatud. Jäätmed tuleb anda üle prügifirmadele, kellel on vastavate jäätmete käitlemise luba.
Eelmisel aastal keskkonnaameti organiseerimisel tehti Eestis puhtaks üheksa ebaseaduslikku jäätmete ladestuskohta, mis asusid reformimata riigimaal.
Kokku koristati 1400 tonni ohtlikke jäätmeid ning 63 tonni tavajäätmeid.