Õnneliku memme vinüülid, salvid, pirukad ja pitssallid

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inga Metsar (84)
Inga Metsar (84) Foto: Marianne Loorents, shutterstock, montaaž

Inga Metsar (84) paneb vinüülplaadimängija, oma igapäevase kaaslase, tasakesi mängima ja võtab kätte vardad – Aaspere pitssallid on ju vaja ometi valmis kududa. Päike, see käib juba keskpäeva, mesilased tiirutavad toa ümber, varsti on kell nii kaugel, et helistavad lapselapsed. Kindla peale.

Laual on kuldkollane kohev kook, millel maasikad peal. “See on minu ema retsepti järgi valmistatud, lapselapsed ikka tellivad, kui külla tulevad. Kõige populaarsemad on muidugi minu lihapirukad, aga kringlit ja õunakooki palutakse ka,” räägib usin proua. Leebes naises, keda lähedased kutsuvad memmeks, on mingi kummaline soojus – emalikkus, mis aga segatud õpetajale loomuomase nõudlikkusega. Nii et õrn ja jõuline ühteaegu. Ja õnnelik, lisab nooruslik naine omalt poolt.

“Mul on põhimõte: igal hommikul mõtlen, et see on esimene päev mu järelejäänud elust. Mõtle, kui tore, alles esimene päev. Kui õnnelik võib üldse üks inimene olla! Ma saan veel elada! Ma olen tänulik iga päeva eest, mis antud,” kõneleb Inga Metsar ja naerab. Sellist pisut helisevat naeru, “Entel-tenteli” plaadi pealt kõlavate laulude vahele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles