Kandle mõisas kehtis oma õigus

Eesti Rahva Muuseumi kogust pärit pildil on talurahvas kõrtsilaua taga lustimas. Foto: Repro

23. mail 1816 kinnitas Aleksander I Eestimaa kubermangu talurahvaseaduse, millega anti talupoegadele isiklik vabadus. Selliseid koha­likke “seadusi” oli aga osa Eestimaa mõisnikke juba varem oma mõisates kehtestanud.

Tuntuimad sellistest nn eraõigustest on Vigala ja Halliku eraõigused. Kõige radikaalsem ja kaugemale minevam on aga Kandle mõisniku Peter Fromhold von Löwis of Menari (9. veebruar 1768 – 28. november 1829) 1801. aastal koostatud Kandle eraõigus.

1798. aastal kannatas Virumaal viljasaak lakkamatute vihmasadude ja rukkiussi hävitustöö tagajärjel. Ka 1799. aasta viljasaak jäi ootamatult kesiseks. Väga suurt kahju tekitas veel 1798. aastal möllanud hobusetaud, mis kahjustas teisigi koduloomi ja mille tagajärjel ainuüksi Põhja-Eestis hukkus mitu tuhat majapidamistes nii tarvilikku elajat. 1800. aasta kevadeks oli Eestimaal puhkenud näljahäda. Maikuu lõpul tegi Eestimaa kubermangu valitsus mõisnikele ülesandeks talupoegi viljaga aidata. Selline võiks lühidalt olla Kandle eraõiguse saamisloo taust.