Valitsus saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, millega kehtestatakse kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2017. aastaks.
Valitsus saatis kooskõlastusringile kalapüügi tuleva aasta tasumäärad
16. september 2016, 19:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõukohase määrusega tasumäärade kehtestamisel võib 2017. aastal eeldatav kutselise kalapüügiõiguse tasudest riigieelarvesse laekuv maksimaalne tulu ranna- ja sisevetepüügist ulatuda ligi 346 000 euro ja kaugpüügist enam kui 200 000 euroni, sellele lisanduvad traalpüügi tasud, mille suurus oleneb aasta lõpus kehtestatavatest püügivõimalustest.
Hiiu ja Saare maakondades on eelnõuga lubatud agarikupüügivõimalus 1000 tonni ja 1 tonni püügiõiguse tasu on 1,6 eurot.
Võrtsjärvel on kutselisel kalapüügil lubatud kasutada mõrda suu kõrgusega 1 meeter ja rohkem 323 tükki, tasu ühe mõrra kohta on 109 eurot. Nakkevõrke on lubatud kasutada 321 tükki ja tasu ühe võrgu kohta on 18 eurot.
Siseveekogudel, kus riik teeb kulutusi angerjavaru taastootmiseks, määratakse püügiõiguse tasu püügivahendi kohta, millega angerjat püütakse, võttes arvesse kõik kulutused, mis nendel veekogudel eelnenud seitsmenda kuni kaheteistkümnenda kalendriaasta kestel on angerja taastootmiseks tehtud. Selleks jagatakse 30 protsenti nimetatud ajavahemikul angerja taastootmiseks tehtud keskmistest kulutustest sel aastal kasutada lubatud nende püügivahendite arvuga, mille kohta tasu kehtestatakse.
Püügivahendid, mille kohta sarnaselt 2016. aastaga kehtestatakse seadusega lubatud väikseim püügiõiguse tasu on Harjumaal, Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal. Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter, rivimõrd ja õngejada ning Harjumaal ka veonoot. Samuti kehtestatakse miinimumtasu kastmõrdadele ja 1 kuni 3 meetrise suu kõrgusega ääremõrdadele Harju ja Lääne-Virumaal.
Seoses saakide vähenemisega langevad Harjumaal ja Lääne-Virumaal kasutada lubatud avaveemõrra ning nakkevõrgu püügiõiguse tasud. Samuti langeb Ida-Virumaal suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit ääremõrra ja nakkevõrgu tasu ning suureneb avaveemõrra tasu.
Sarnaselt 2016. aastaga kehtestatakse seadusega lubatud väikseim püügiõiguse tasu Lääne, Hiiu ja Saare maakonnas rivimõrra, õngejada ja Saare maakonnas tõstevõrgu ja kaldanooda, Hiiumaal põhjanooda ja veonooda kasutamisel.
Sama seaduse sätte kohaselt tõuseb Lääne ja Saare maakonnas suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrise ääremõrra ja nakkevõrgu tasu ning Hiiumaa kastmõrra ja nakkevõrgu ning Saaremaa avaveemõrra kasutamise tasu. Langeb kuni 1 meetrise ääremõrra püüdmise tasu Saaremaal ja Hiiumaal ning avavee- ja kastmõrra kasutamise tasu Läänemaal. Samuti langeb Saare maakonna põhjanooda ja kastmõrra kasutamise tasu.
Pärnu maakonnas on palju suuremate saakide tõttu püügiõiguse tasu enamiku püügivahendite kasutamisel kõrgem kui teistes rannikumerega piirnevates maakondades. Kõikide püügivahendite välja ostmisel laekuks rannikumere püügivahendite kasutamise tasudest ligikaudu 151 000 eurot.
Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel püütava räime ja kilu tasumäärad jäävad võrreldes 2016. aastaga samaks. Kilu püügiõiguse tasu – 3,40 eurot – moodustab 1,79 protsenti 2015. aastal püütud kala ühe tonni väärtusest. Räime püügiõiguse tasu – 3,10 eurot – on 1,63 protsenti 2015. aastal püütud kala ühe tonni väärtusest. Nende liikide püügiõiguse tasu suurus on ligilähedane protsendile, mille alusel arvestati kilu ja räime püügiõiguse tasu 2016. aastaks.
Tursa püügiõiguse tasu langetatakse, kuna väga palju on langenud ka tursa kokkuostu hind. Tasu 24 eurot moodustab 3,52 protsenti 2015. aastal püütud kala ühe tonni väärtusest.
Lisaks eespool nimetatud rahvusvaheliselt reguleeritud kalaliikidele kehtestatakse ka lesta püügiõiguse tasu, sest peale kaluri kalapüügiloa alusel kasutatavate seisevpüüniste püütakse lesta ka põhjanoodaga kalalaeva kalapüügiloa alusel. Lesta püügiõiguse tasu jääb samaks, mis see oli 2016. aastal, ning ulatub tonni eest 10,60 euroni, mis on 1,45 protsenti 2015. aastal püütud kala tonni väärtusest. Lestapüüki koguseliselt ei piirata.
Samuti jääb samaks lõhe püügiõiguse tasu, mis on 0,3 senti kala isendi eest. Kuna lõhe püügikvoodid määratakse Läänemerel püüda lubatud isendite arvuna ning kalalaeva kalapüügiloaga lõhet viimastel aastatel püütud ei ole, on püügiõiguse tasuks kehtestatud seaduses määratud väikseim püügiõiguse tasu isendi kohta.
Kutselisel kalapüügil Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel on kalapüügiõiguse tasumäärad järgmised - räim 3,1 eurot tonni eest, kilu 3,4 eurot tonni eest, tursk 24 eurot tonni eest, lõhe 0,3 eurot isendi kohta ja lest 10,6 eurot tonni eest.