Eelmisel aastal registreeriti Eestis 1428 alaealiste poolt toime pandud kuritegu, millest Lääne-Virumaal 113.
2015. aastal registreeriti Lääne-Virumaal 113 alaealiste poolt toime pandud kuritegu
20. september 2016, 12:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrreldes 2005. aastaga on alaealiste kuritegude arv koguni kolm korda vähenenud, kuid Eestis on jätkuvalt tuhandeid noori, kes panevad toime õigusrikkumisi ja kelle puhul on oluline kriminaalkarjääri süvenemist süsteemselt ning kaasaegsete meetmetega ennetada.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse juhataja Jako Salla sõnul on alaealiste kuritegevuse vähenemise põhjuseid mitmeid. „Ühelt poolt noorte arvu vähenemine, mis juba iseenesest mõjutab statistikat. Ka meie lastekaitse ja tugisüsteemid koolideson tugevnenud ja meil on rohkem ressursse noortega tegeleda,“ lausus Salla. „Teisalt on mõjutajaks märgatavalt muutunud keskkond. Noored veedavad üha enam aega nutiseadmetes ja vähem käiakse väljas. Selle arvelt on vähenenud rikkumiste arv õues, kuid kasvanud jällegi rikkumised küberrüümis,“ tähendas Salla.
Salla hinnangul on noorte õigusrikkumistele reageerimise puhul oluline silmas pidada seda, et enamikul juhtudel on seaduserikkumised noorukieas juhuslikud ja väljendavad puberteediea mässumeelsust. „Suur osa kuritegudest tegelikult ei jätku ja sellest kasvatakse välja. Sellistel juhtudel ei ole ülereageerimine mõistlik, vaid isegi riskantne. Küll aga on meil ikkagi sadu noori, kelle probleemid on väga keerulised ja kelle puhul on oluline ennetada probleemide eskaleerumist. Eriti oluline on seejuures reageerida probleemile, mis on käitumiseni viinud, mitte kitsalt toime pandud õigusrikkumisele,“ rõhutas Salla.
Selle eesmärgi täitmiseks on alates 2015. aastast kõige probleemsemad alaealised Justiitsministeeriumi huviorbiidis seoses mitmedimensioonilise sekkumisprogrammiga MDFT (multidimensional family therapy), mis on suunatud tõsiste õigusrikkumistega (sh uimastite tarvitamine, koolist kõrvalehoidmine, kuritegevus) noorte ja nende perede abistamiseks.
MDFT terapeudi Pille Küti sõnul on MDFT teaduspõhine ja kaasaegne pereteraapia, mis pakub alternatiivi noorte kinnistele asutustele ja lühiajalistele sekkumistele. „Teraapia eripära seisneb võrgustikupõhises lähenemises, kuivõrd kaasame nõustamisse lisaks noorele ka tema pere, aga ka näiteks õpetaja või muu olulise tugiisiku. Usume, et toimivad peresuhted on parim ravim laste ja noorte probleemidega tegelemiseks,“ ütles Kütt.
„Meie kogemusel kutsub MDFT esile püsivamaid muudatusi kui individuaalsed lähenemised. Programm kestab kuni pool aastat ja on väga personaalne. MDFT meeskondadel on tänaseks Eestis täitunud täpselt aasta ja on hea meel tõdeda, et selle aja jooksul on teraapias osalenud inimeste toimetulek märgatavalt paranenud ja katkestamisprotsent on olnud väga madal,“ lisas ta.
MDFT sekkumisprogramm on suunatud 11-19-aastastele lastele ja noortele, kellel on probleeme seaduskuulelikkusega ja oht sattuda kuritegude tõttu vanglasse või erikooli. Eestis tegutseb täna 18 psühholoogia ja sotsiaaltöö taustaga MDFT kogenud terapeuti. MDFT programmi on läbinud üle 100 pere ja hetkel on töös üle 90 juhtumi.